De Clérambault' sündroom ehk erotomaania on haruldane luululine häire, mille puhul inimene usub, et mõni teine isik, tavaliselt kõrgema sotsiaalse klassi esindaja, on temasse armunud. See on lembeluulu variant.
Sündroom on saanud nime prantsuse psühhiaatri Gaëtan Gatian de Clérambault' (1872–1934) järgi, kes avaldas 1921. aastal sel teemal teadusteose "Les Psychoses Passionelles" ("Kirglikud psühhoosid").
Varajasi viiteid säärasele vaimuseisundile võib leida Hippokratese, Erasistratuse, Plutarchose ja Galenose töödest. Seda nähtust on esmamainitud psühhiaatriakirjanduses Jacques Ferrandi teadusteoses "Maladie d'amour ou Mélancolie érotique" ("Armastuse haigus või erootiline melanhoolia"). Kuni de Clérambault' sündroomi ja erotomaania mõistete kasutuselevõtuni nimetati seda vanatüdrukupsühhoosiks, erootiliseks paranoiaks või erootiliseks enesetekitatud luuluks.
Sündroomist mõjutatud inimesel on luululine uskumus, et teine inimene, tavaliselt kõrgemast sotsiaalsest klassist, on temasse salaja armunud. Kannataja võib ka uskuda, et see isik suhtleb temaga salaja selliste peente signaalide abil nagu keha asend, koduste esemete paigutus või muud näiliselt tühised märgid või teod (või kui kannataja tähelepanu all olev isik on meediategelane, siis erinevate vihjete kaudu meedias). Tavaliselt on kannataja ja tema luulus esineva isiku vahel olnud vaid põgus kontakt või puudub see üldse. Kannataja usub tihti, et väljamõeldud suhte on algatanud mitte kannataja ise, vaid tema luulu objekt.
Sageli on erotomaanilised luulud üheks skisofreenia sümptomiks.
Vahel võib luulude objekti reaalselt mitte eksisteerida, kuid üldjuhul on objektideks siiski avaliku elu tegelased, näiteks populaarsed lauljad, näitlejad või poliitikud.
Erotomaaniat peetakse ekslikult üheks põhiliseks jälitamise ja ahistamise (stalking) põhjuseks [viide?].
John Hickley juuniori atentaat Ronald Reaganile oli põhjustatud erotomaanilisest luulust, et presidendi mõrvamise järel näitab näitleja Jodie Foster avalikult oma armastust tema vastu.