Drøbaki lahing

Drøbaki lahing
	Osa Norra vallutamisest ja II maailmasõjast
	Blücher Oslo fjordis uppumas
Toimumisaeg	9. aprill 1940
Toimumiskoht	Drøbaki väin
Tulemus	Norra võit
Osalised
Norra	Saksamaa
Väejuhid või liidrid
Birger Eriksen (POW)	Oskar Kummetz
Jõudude suurus
Oscarsborgi kindlus; Peapatarei:; 3 x 280 mm kahur; 4 x õhutõrjekahur; Kopåse patarei:; 3 x 150 mm kahur; Husviki patarei:; 2 x 57 mm kahur; Torpeedopatarei:; 9 torpeedot; Seiersteni patarei:; 2 x 40 mm õhutõrjekahur; 3 x 7,92 mm õhutõrjekuulipilduja; Håøya patarei:; 4 x õhutõrjekahur; Nesseti patarei:; 4 x 57 mm kahur; Meeskond:; 45 ohvitseri; 293 allohvitseri ja sõdurit; 63 ohvitseri ja sõdurit kuninglikust auvalvest	2 × raskeristleja; 1 x kergeristleja; 1 x torpeedopaat; 2 x miinitraaler
Kaotused
puuduvad, ehkki peapatarei hooned said raskeid kahjustusi	1 raskeristleja uputatud ja teine kahjustatud; 650-800 hukkunut; u. 50 haavatud; 550 ajutiselt vangi võetud

Drøbaki lahing toimus 9. aprillil 1940 Oslo fjordi põhjaosas. See toimus Saksa invasiooni esimesel päeval ja sellega algas Lääne-Euroopas II maailmasõda. Lahing lõpetas ka Kummalise sõja.

Oscarsborgi kindlus Drøbaki lähedal astus vastu Oslot vallutama suunduvatele Saksa laevadele ja hoidis ära Haakon VII ja Norra valitsuse kinnivõtmise sakslaste poolt. Lahingu ajal olid kindluse relvad üle 40 aasta vanad ja kindlust kasutati peamiselt sõdurite väljaõpetamiseks. Seetõttu alahindasid sakslased kindluse vastupanuvõimet; samuti ei teadnud nad, et kindlusel on olemas torpeedopatarei.

Lahingus töötasid relvad veatult ja norralased suutsid sakslaste lipulaeva Blücher uputamisega meredessandi Oslo vallutamiseks peatada.

Enne lahingut

Kuna poliitiline olukord oli kaootiline, polnud kindluse ülem kolonel Birger Eriksen saanud mingeid selgeid juhtnööre ja samuti ei olnud tal infot lähenevate sõjalaevade päritolu kohta. Eriksen oli teadlik, et Norra on neutraalne riik; lisaks teadis ta, et valitsus on valmis Suurbritanniaga liituma, kui Norra peaks sõdima hakkama. Seetõttu, kui ta oli andmas tulistamiskäsku, lausus ta: "Mulle kas antakse orden või saadetakse mind tribunali alla. Tuld!"

Peale allohvitseride ja ohvitseride olid peaaegu kõik sõdurid ajateenijad, kes olid kindlusse saabunud nädal varem. Kuna kindluses oli palju ajateenijaid, olid meremiinid lahingu ajaks veeskamata; see oli olnud kavas teha paari päeva pärast.

Torpeedopatarei

Torpeedopatarei ülem oli enne lahingut olnud haiguslehel ja seetõttu juhtis patareid ajutiselt Andreas Anderssen, kes oli tegelikult pensionil ja elas lähedalasuvas Drøbakis. Kui tundmatud sõjalaevad hakkasid lõuna poolt lähenema, viidi Anderssen paadiga kindlusse, kus ta asus torpeedopatareid juhtima. Anderssen oli relvasüsteemiga tuttav, sest oli aastatel 1909–1927 seal teeninud. Enne teenistusse tagasikutsumist, oli ta 13 aastat pensionil olnud. Patareil oli kuus starditunnelit ja kasutusvalmis 9 torpeedot.

Lahing

Peapatarei laengud

Kell 4:21 andis Eriksen käsu avada tuli Oslo suunas liikuva tundmatu laevastiku lipulaeva pihta. Enne seda olid meeskonnad tule avamise suhtes ebakindlad, sest polnud teada sissetungijate päritolu. Selle peale lausus Eriksen: "Mulle kas antakse orden või saadetakse mind tribunali alla. Tuld!". Kui laevad olid 1800 meetri kaugusel, avati kindluse kahest 280 mm kahurist tuli, kasutades kohe 255 kg lahinglaenguid. Sellega mindi vastuollu Norra sõjaväe lahingureeglitega, mille kohaselt tuli kõigepealt tulistada hoiatuslasud; seda nõuet järgis Oscarsborgi kindlusest lõuna pool asunud kindlus.

Kolonel Eriksen põhjendas hiljem oma käsku kasutada kohe lahinglaenguid sellega, et vaenlane oli juba möödunud Oslo fjordi kindlusest, mis oli tulistanud nii hoiatuslaske kui ka lahinglaenguid. Kuna laevastik oli edasi liikunud, leidis ta, et tal oli õigus pidada laevu vaenulikeks ja seetõttu neid rünnata.

Esimene mürsk maandus sakslaste lipulaeva ahtrimasti juurde ja tekitas laeva keskosas tulekahju. Teine mürsk maandus eesmisele kahurile ja tekitas uusi tulekahjusid. Oscarsborgis oli ainult peakahuril aega tulistada, sest kahurid olid mehitatud 30 väljaõppeta ajateenijaga, kes laadisid kahureid aeglaselt. Norralastel oli kasutada ainult üks väljaõppinud meeskond, kes jagati kaheks; ajateenijad saadeti väljaõppinud meestele abiks. Kahureid saadeti mehitama isegi kokad ja ajapuuduses polnud aega uuesti laadimiseks ega kolmanda kahuri kasutamiseks, mis oli laetud, aga mehitamata.

Norralased saavutasid märkimisväärset edu, sest esimene mürsk tabas Blücheri laskemoonatrümmi ja plahvatus tekitas suure tulekahju. Teine mürsk hävitas laeva peakahurite elektrivarustussüsteemi ja need ei saanud vastutuld avada.

Kopåse ja Husviki patareid

Samal ajal, kui Blücheri pardal oli tulekahju, tulistasid teda ka Kopåse ja Husviki patarei. Mürsud tegid laeval hävitustööd ja olid osaliselt edukad laeva vastutule mahasurumisel, kui Blücher aeglaselt möödus. Husviki patarei jäeti maha, kui Blücher sellest möödus ja avas patarei pihta oma õhutõrjekahuritest otsetule. Kõik norralased pääsesid eluga.

Üks Kopåse patarei 150 mm mürskudest hävitas Blücheri juhtimissüsteemi ja sundis meeskonna laeva masinate abil juhtima, et mitte sõita madalikule. Norra patarei tuli hävitas ka laeva tuletõrjesüsteemi ja see muutis laeval tulekahjude kustutamise ja haavatute päästmise tunduvalt raskemaks.

Avastatakse ründajate päritolu

Kui raskelt haavata saanud Blücher kindlusest möödus, kuulsid norralased ootamatult üle lahingukära hääli laevalt. Norra allikate kohaselt hakkas laeva meeskond laulma laulu "Das Lied der Deutschen". Alles siis said norralased teada, kelle vastu nad võitlevad.

Kell 4.35 sai ülem Eriksen teate miinitraaler KNM Otralt, mis kinnitas, et laevad olid Saksa päritolu. Sõnum oli saadetud ka mereväebaasi Hortenis, aga sideprobleemid olid takistanud sõnumil õigel ajal Oscarsborgi jõudmast.

Laeva vastutuli oli ebaefektiivne, sest kergesuurtükid olid suunatud liiga kõrgele ja peakahurid olid norralaste tule tõttu saanud kannatada. Tuli kestis viis-seitse minutit ning kui mõlema poole relvad vaikisid, oli kogu laeval haudvaikus ja liikumist ei täheldatud.

Torpeedopatarei avab tule

Pärast kahurite laskeulatusest väljajõudmist oli laev tules ja saanud raskelt viga, aga kapten lootis endiselt, et ta suudab oma laeva päästa. Samas oli laev jõudnud Norra torpeedopatarei laskeulatusse, möödudes patareist ainult 500 meetri kauguselt. Torpeedod olid 40 aastat vanad ja keegi ei teadnud, kas need töötavad või mitte.

Kell 4.30 saadeti torpeedod teele ja mõlemad torpeedod tabasid, ehkki Anderssen oli sihtmärgi kiirust veidi valesti hinnanud. Esimene torpeedo tabas parrast eesmise kahuri all ja suurt kahju ei põhjustanud. Teine torpeedo tabas enam-vähem samasse piirkonda, mida oli tabanud esimene 280 mm kahurimürsk. Torpeedotabamus tekitas suurt kahju. Tulekahjud laienesid veelgi ja paljud dekid ujutati veega üle.

Blücheri uppumine

Teine torpeedotabamus lõi rivist välja ka masinad ja laev jäi ankrusse, et meeskond saaks tulekahjusid kustutada. Ankrusse heitnud Blücher tulistas välja oma torpeedod, et vältida nende plahvatamist tulekahjus. Tulekahjudega võitlemine lõpetati pool kuus hommikul, kui tuli jõudis laeva keskosas asunud laskemoonatrümmi ja järgnenud plahvatus rebis laevakerre suure augu. Plahvatus hävitas ka katlaruumi vaheseinad ja lõhkus kütusetankid. Pärast seda oli selge, et laeva ei saa enam päästa.

Kell 6.22 vajus Blücher vöör ees põhja ja laevast tuli pinnale suur hulk õli, mille süttimisel hukkusid veel sajad meeskonnaliikmed.

Kokku hukkus umbes 650–800 sakslast, 1400-st pääsenust umbes 550 võeti norralaste poolt vangi. Kuna norralased keskendusid haavatute aitamisele, pääsesid kõrgemad Saksa ohvitserid põgenema. Ohvitserid kaaperdasid relva ähvardusel auto ja kihutasid Oslosse, kuhu jõudsid kõigest kahetunnise hilinemisega.

Ülejäänud laevad taganevad

Blücheri uppumise ajaks olid ülejäänud Saksa laevad tagasi pöördunud. Sakslased polnud teadlikud torpeedopatarei olemasolust ja seetõttu arvati, et Blücher sõitis miinile. Kell 4.40 otsustati tagasi pöörduda ja saata kahurite laskeulatusest väljaspool olevale maale dessant. Plaanitud kiire riigipöörde plaan jäi ära.

Taganemise ajal sai raskeristleja Lützow kolm tabamust Kopåse patareist lastud mürskudest. Patarei jätkas tulistamist, kuni laevad jõudsid laskeulatusest välja.

Lahingu ajal märkasid norralased põlevat laeva ja järeldasid, et nad olid suutnud uputada kaks laeva. Pärast lahingut arvasid nad, et teine laev oli õppelaev Brummer, aga tegelikult põles Norra kaubalaev Sørland, mis oli lahingupiirkonda sattunud juhuslikult, kui oli teel Oslosse. Laev oli toimuvat lahingut pidanud õppuseks ja liikus edasi, kuni Saksa miinitraalerid selle pihta tule avasid. Laev uppus ja kaks meeskonnaliiget said surma. Laev oli sõja esimene uputatud Norra tsiviillaev. Invasioonis osalenud Brummer uppus 14. aprillil, kui ta oli Norrast tagasiteel Saksamaale ja Briti allveelaev seda torpedeeris.

Luftwaffe õhurünnak

Samal päeval korraldas Luftwaffe kindlusele õhurünnaku. Kindlus vastas viie õhutõrjekahuri tulega. Algselt olid neli õhutõrjekahurit peapatareide juures samuti tule avanud, aga need tuli üsna kiiresti maha jätta. Rünnak toimus kahes laines ja Oscarsborgile visati 500 pommi. Rünnakus keegi surma ei saanud.

Alistumine

Kuna Saksa rünnak oli selleks korraks tagasi tõrjutud, suudeti sel kombel Oslo langemine ajaliselt edasi lükata. Oslo langes samal päeval pärast seda, kui sakslased olid hõivanud Fornebu lennuvälja. Kui Eriksen sai teada, et Drøbakist lõunas on korraldatud dessant ja Oslo on langenud, otsustas ta, et edasine vastupanu on mõttetu ja alistus 10. aprillil.

Järelm

Sõja ühes omapäraseimas lahingus suutis saja aasta vanune kindlus, mis oli mehitatud peamiselt ajateenijate ja pensionäridega ja mis oli varustatud 40–50 aasta vanuste relvadega, uputada laeva, mis oli nii uus, et meeskond oli alles õppuseid lõpetamas. Norra kindlus täitis oma eesmärgi ja suutis Oslot kaitsta. Uputatud laeva pardal olid sõdurid, kes pidid oma kontrolli alla võtma kuninga, valitsuse, Stortingi ja riigi kullareservi, kuid tänu viivitusele jõuti kõik need evakueerida ja Norra valitsus jätkas riigi kaitsmise korraldamist kuni 7. juunini, mil nad evakueeriti Suurbritanniasse. Norra kaitsevägi alistus 10. juunil.