| Edward T. Hall | |
|---|---|
| Sünniaeg | 16. mai 1914 |
| Surmaaeg | 20. juuli 2009 (95-aastaselt) |
| Koduleht | http://web.archive.org/web/20160721004111/http://www.edwardthall.com:80/ |
Edward Twitchell Hall, Jr (16. mai 1914 Webster Groves, Missouri osariik – 20. juuli 2009 Santa Fe) oli USA antropoloog ja kultuuridevaheliste erinevuste uurija.
Hall võttis kasutusele prokseemika mõiste, kirjeldamaks inimeste kultuurist sõltuvalt erinevat ruumikasutust. Eriliselt rõhutas Hall ruumikasutust isikutevahelises suhtluses.
1933–1937 jälgis Hall navaho ja hopi indiaanlaste elu Arizona reservaatides ja kirjutas kogemustest autobiograafilise teose "West of the Thirties". 1942 sai ta doktorikraadi Columbia Ülikoolist (Columbia University) ning jätkas välitöid ja teiste kultuuridega seotud kogemuste kogumist Euroopas, Lähis-Idas ja Aasias (näiteks teenis ta Teise maailmasõja ajal USA armees Euroopas ja Filipiinidel). 1950. aastatel töötas ta USA välisministeeriumis Välisteenistuse Instituudis (Foreign Service Institute, FSI) õpetades välisteenistuse personalile kultuuridevahelise kommunikatsiooni nippe. Hall kirjutas mitu populaarset raamatut praktiliste nõuannetega kultuuridevahelise kommunikatsiooni situatsioonides hakkama saamiseks ja teda peetakse kultuuridevahelise kommunikatsiooni kui akadeemilise distsipliini rajajaks.[1][2] Elu jooksul õpetas Hall ka mitmes ülikoolis.
Raamatus "The Hidden Dimension" kirjeldas ta kultuurist tingitud ajalisi ja ruumilisi mõõtmeid, mis meid kõiki ümbritsevad (näiteks füüsiline kaugus, mida inimesed erinevates olukordades hoiavad – ühtedes kultuurides vajavad inimesed enese mingis olukorras mugavalt tundmiseks suuremat isiklikku ruumi kui teistes). Raamat valmis CIA rahalise toetusega.
Raamatus "The Silent Language" võttis Hall kasutusele termini ’polükrooniline’ (ka 'polükroonne), kirjeldamaks inimeste võimet tegelda samaaegselt mitme tegevusega. ’Monokroonilised’ (ka 'monokroonsed') inimesed ja kultuurid seevastu teevad asju pigem järgemööda.
Raamatus "Beyond Culture" tarvitas Hall mõisteid ’tugeva kontekstiga kultuur’ (ka ’kõrge kontekstiga kultuur’) (high-context culture) ja ’nõrga kontekstiga kultuur’ (ka ’madala kontekstiga kultuur’) (low-context culture). Kultuurist sõltub, kas inimesed kasutavad tavaolukordades pigem tugeva või nõrga kontekstiga sõnumeid. Tugeva kontekstiga kultuurides jäetakse paljud asjad ütlemata – informatsioon sisaldub kontekstis, nii et verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Seega saab tugeva kontekstiga kultuuris sõnavalik väga oluliseks, kuna sisegrupile (in-group) saab keerulise sõnumi edastada efektiivselt ka väheste sõnadega. Nõrga kontekstiga kultuurides peab kõneleja seevastu palju eksplitsiitsem olema (asjast otse rääkima) ja ühe sõna tähendus ei ole nii oluline.