Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus. Kirjastus andis välja eesti rahvusentsüklopeediat "Eesti entsüklopeedia".
| EEK peatoimetajad | |
|---|---|
| 1991–1992 | Ülo Kaevats |
| 1992–1995 | Toomas Varrak |
| 1995–1999 | Ülo Kaevats |
| 2000–2002 | Raul Kilgas |
| 2002–2011 | Hardo Aasmäe |
Eesti Entsüklopeediakirjastuse eelkäija oli Eesti Riikliku Kirjastuse juurde 1963. aastal moodustatud "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (ENE) peatoimetus. 1965. aastal läks ENE peatoimetus üle kirjastuse Valgus koosseisu. Ning 18. jaanuaril 1991 moodustati ENE peatoimetuse õigusjärglasena Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaselts.
Ettevõtte konsolideeritud müügitulu oli 2006. aastal 16,3 miljonit krooni ning 2007. aastal 25,4 miljonit krooni, 2006. aastal oldi kahjumis 2,89 miljoni krooniga ning 2007. aastal kasumis 2,12 miljoni krooniga.[1]
Ettevõtte suuraktsionärid olid 2009. aasta jaanuari alguse seisuga Hardo Aasmäe (osalus 25,6%), Jüri Ott (osalus 20,4%) ja Ülo Kaevats (osalus 12,0%).[2]
2. juunil 2011 kuulutas Harju maakohus välja Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS-i pankroti.[3] Pankrotimenetlus aga takerdus, sest kirjastuse viimase kontori omanik Ülemiste City konfiskeeris 9000-eurose üürivõla katteks firma kontoris olnud vara ja müüs maha. Pankrotihaldur Tiina Mitt hindas selle väärtuseks üle 4,3 miljoni euro. Mahamüüdud dokumentide, autorilepingute ja toimetamisel olnud raamatute asukoht on teadmata. Kaotsis on ka osa EE arhiivist, algatati kriminaaluurimine.[4]