Eesti välispoliitika

Eesti välispoliitika on väikeriigile iseloomulikult geograafiliselt piiratud, samal ajal kui suurriigid tegutsevad globaalselt ja kaugemale ulatuvaid eesmärke silmas pidades. Julgeoleku ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse ja ennustatavuse tagamiseks on Eesti riik seadnud paika teatud eesmärgid.^[1] Eesti soovib laiendada on julgeolekuruumi ja arendada partnerlussuhteid üle kogu maailma.

Välispoliitiliselt pakuvad Eestile väga suurt tuge NATO ja Euroopa Liit. Tänu Euroopa Liidule on Eestil ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) teiste liikmesriikidega ning Eesti on tegev ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikas (EJKP).

Samuti on oluliseks välispartneriks Ameerika Ühendriigid, kellega tuleb hoida häid suhteid. Eesti aitab kaasa rahvusvaheliste kriiside ennetamisele ja kriisireguleerimisele, osaleb ka kriisilahendamisoperatsioonides. Eesti näitab väga häid tulemusi uute ohtude (nt küberrünnakud) tõkestamises.^[2]

Ajalooline lühiülevaade

Eesti Vabariik saavutas Venemaa Keisririigist iseseisvuse 1918. aasta 24. veebruaril ja kehtestas Rahvasteliidu kaudu mitmete riikidega diplomaatilised suhted. Rahvusvaheline kommuun ei tunnustanud Eesti sunniviisilist ühendamist Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga (NSV Liit) 1940. aastal. Eesti diplomaatiline korpus jätkas tööd osades riikides. Pärast taasiseseisvumist ja NSV Liidust lahkulöömist oli Venemaa Föderatsioon küll üks esimesi, kes tunnustas Eesti iseseisvust, kuid esimesena tunnustas 22. augustil 1991 Island. Pärast taasiseseisvumist oli Eesti esmaseks prioriteediks Venemaa (endine NSV Liit) vägede lahkumine Eesti territooriumilt. 1994. aasta augustiks olid kõik Vene väed lahkunud. Suhted Moskvaga on pingelised, kuna Venemaa on siiani keeldunud kinnitamast 1999. aastal Eestiga koos allkirjastatud piirilepingut.

Eesti Vabariigi välispoliitika valdkonniti

Eesti majanduse toimimine

Eesti majandus on usaldusväärne ning seda tänu Euroopa Liidu siseturule. Eesti riigis toimib tõhus rahvusvaheline investeeringute kaitse süsteem, mis loob Eestis soodsa keskkonna rahvusvaheliste kaubandus-majandussuhete arendamiseks.^[2]

Eesti on olnud välisinvesteeringute jaoks atraktiivseks sihtpaigaks, olles üks kõige rohkem inimese kohta otseseid välisinvesteeringuid saanud Ida- ja Kesk-Euroopa riike. 2008. aastal moodustas välisinvesteeringute osakaal riigi SKP-st 71,4% ja välisinvesteeringute aastane voog jooksevhindades moodustas SKP-st 8,2%.

Kokku on Eesti saanud välisinvesteeringuid 2009. aasta märtsi seisuga 177,4 miljardi krooni eest, millest 35% on paigutatud finantsvahendusse. Suuruselt teine sektor 25%-ga on kinnisvaraarendus. Töötlev tööstus on mahtude poolest kolmandal kohal, sinna on suunatud 15% välisinvesteeringutest.^[3]

Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes

Eesti Vabariigil toimib konsulaarkaitse kodanikele paljudes asukohamaades ning nendealane info on kõigile kergesti kättesaadav.^[2] Seoses uute esinduste avamisega Euroopa riikides ja kaugemalgi laieneb ka konsulaarkaitse osutamise võimalus Eesti kodanikele. Konsulaarosakonna sihiks on saavutada viisavaba suhtlemine võimalikult paljude Euroopa riikidega.^[4]

Samuti edendatakse pidevalt kodanike õigusi (reisimis-, töötamis-, viibimisõigusi jne).^[2] Välisministeerium jätkab tööd viisavaba suhtlemise nimel, et Eesti kodanike reisimisvõimalused lihtsustuksid ja avarduksid, samuti konsulaarkaitse paremaks korraldamiseks nii üksikjuhtumite lahendamisel kui ka õigusliku baasi loomisel välislepingute abil.^[4] Väga positiivseks võib pidada Eesti Vabariigi toimetulekut piiriületajatega ning nende probleemidega.^[2]

Eesti mõjukus ja hea maine

Eesti on ülemaailmselt jätnud endast väga hea mulje, sest väikese riigina on ta tegev paljudes projektides ning kiidetakse tema algatuslikkust rahvusvahelistes organisatsioonides.^[2] Näiteks on Eesti Interpoli (International Criminal Police Organization) liige alates 1992. aastast ning 1995. aastast on Eestil juurdepääs Interpoli ülemaailmsele turvalisele sidevõrgule. 2002. aastal korraldati Tallinnas Interpoli Euroopa Regionaalkonverents alates 2002. aastast on Eesti esindatud Interpoli Euroopa Komitees.^[5]

Eestit saadab ka kuvand innovaatilisest riigist. Oma väiksusest hoolimata räägib Eesti pidevalt kaasa globaalteemadel ning teeb seda asjatundlikult. Samuti antakse Eestile piisavalt vastutust tähtsates küsimustes ning selle kaudu panustab riik kogu maailma.^[2] Eesti on võtnud osa paljudest kaitseväe õppustest koos USA, Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa ja teiste suurriikidega. Erinevates projektides on Eestile jäänud mitmeid ülesandeid, nagu näiteks kirjutada peatükk õppuse raportisse tubakatoodete tarvitamise tagajärgedest sõjaväelisele sooritusele ja tervisele.^[6]

Eesti väärtused välissuhetes

Eesti peab välispoliitiliselt väga oluliseks väärtuste ruumi arengut ja kasvu ning majandusliku vabaduse ja vabakaubanduse toetamist.^[2] Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid moodustavad ühtse euroliidu siseturu ja seal käib kauplemine vabakaubanduse põhimõtete järgi. Imetilluke Eesti siseturg oma 1,4 miljoni tarbijaga neljasajakordistub.^[7] Eesti suureks eesmärgiks on ka demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid taotlevate ning inimõigusi kaitsevate rahvusvahelise õiguse normide edendamine.^[2]

Eesti riik hindab arengukoostööd ühiseid väärtusi tunnustavate partneritega. Eesti on valmis alati toetama abi vajavaid riike, andes neile humanitaarabi või osaledes rahuoperatsioonides ja tsiviilülesehitustöös.^[2] Näiteks on Eesti kaitsevägi osalenud Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) koosseisus alates 2003. aasta märtsist.^[8]

Eesti Vabariigi välispoliitika läbi aegade

Eesti välispoliitika 1920.–1930. aastatel

Eesti panustas kahe sõja vahel regionaalsele koostööle Soome, Läti, Leedu, Poola ja ka Skandinaavia riikidega. Selline koostöö oli 1920. aastatel suunatud eeskätt ühisele kaitsepoliitikale ning majandus- ja kaubanduskoostööle, 1930. aastatel langes rõhuasetus poliitilisele, kultuurilisele ja mitteriiklike organisatsioonide koostööle.

Eestil õnnestus 1921. aastal ühineda Rahvasteliiduga, osaleti kõigil Rahvasteliidu täiskogudel ning muudel rahvusvahelistel konverentsidel. Eestis toetuti usule, et kirjalikud lepingud, sh Tartu rahuleping, mittekallaletungi lepingud jms on omaette väärtus ja tagatis julgeolekule. Väikeriigina kaldus Eesti Vabariigi välispoliitika kaitseliitude või neutraliteedi poole.^[1]

Euroopa Liit ja NATO (2004–...)

Euroopa Liidu ja NATO liikmena on Eesti välispoliitiline taustsüsteem palju detailsem. Välispoliitika olemuse muutumine ja avardumine eeldab pidevat seisukohtade kujundamist paljudes küsimustes. Poliitika kujundamise protsessis tuleb rohkem kaasata valitsusväliseid organisatsioone.

Uuenenud välispoliitilises olukorras tuleb Eestil pöörata suuremat tähelepanu rahvusvaheliste suhete uurimisele ning kodanikeorganisatsioonide valmisolekule ja suutlikkusele kaasa rääkida avaliku võimu otsustusportsessis. Välispoliitilise võimekuse kasvatamise üheks eelduseks on kolmanda sektori kaasamisel riigi strateegilise huvi täpsustamine ning sellest lähtuvad tegevused.^[9]

Viited

1. "Entsüklopeedia Eestist: rahvusvahelised suhted". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuni 2014. Vaadatud 13. veebruaril 2016.
2. "Eesti välispoliitika eesmärkidest". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. mai 2014. Vaadatud 3. juulil 2022.
3. "Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2014. Vaadatud 13. veebruaril 2016.
4. Konsulaarosakond^{[alaline kõdulink]}
5. "Politseivaldkonna rahvusvaheline koostöö". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 13. veebruaril 2016.
6. "Kaitseväe rahvusvaheline koostöö". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2011. Vaadatud 13. veebruaril 2016.
7. Eesti väliskaubandus pärast liitumist Euroopa Liiduga^{[alaline kõdulink]}
8. "Eesti osalus rahuoperatsioonides". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2012. Vaadatud 13. veebruaril 2016.
9. Eesti NATO ja EL-i liikmena