Emil Grigorjevitš Gilels (vene keeles Эмиль Григорьевич Гилельс; 19. oktoober (vkj 6. oktoober) 1916 Odessa, Hersoni kubermang – 14. oktoober 1985 Moskva) oli Nõukogude Liidu pianist ja muusikapedagoog, professor, NSV Liidu rahvakunstnik.
Ta lõpetas 1930. aastal Odessa muusika-teatritehnikumi ja 1935. aastal Odessa konservatooriumi. Aastatel 1935–1938 täiendas ta end Moskva konservatooriumi juures asuvas kõrgema kunstimeisterlikkuse koolis Heinrich Neuhausi käe all.[1]
16-aastaselt võitis ta Moskvas Üleliidulise muusikasolistide konkursi. 1930. aastate teisel poolel saavutas rahvusvahelist edu muusikakonkurssidel – 1936. aastal Viinis pianistide konkursil sai teise koha ja 1938. aastal Brüsselis Ysaÿe muusikakonkursil pälvis esikoha.
Ta oli alates 1938. aastast Moskva Riikliku Akadeemilise Filharmoonia solist.[1] Aastatel 1938–1974 töötas ta ühtlasi muusikapedagoogina Tšaikovski-nimelises Moskva Riiklikus Konservatooriumis (1952. aastast professor[1]).
1945. aastast andis ta kontserte paljudes riikides, sealhulgas Itaalias, Prantsusmaal, Suurbritannias, USA-s (1955) ja Jaapanis.
Ka tema esimene abikaasa Roza Tamarkina (1920–1950) ja tütar Jelena Gilels (1948–1996) olid pianistid. Õde Jelizaveta Gilels ja õemees Leonid Kogan olid viiuldajad.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Emil Gilels |