Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane. Skenäsi krahv, Ströppstadi vabahärra, Virtsu (Werder), Siggestadi ja Malma isand.[1] [2]
Ta sündis talupoja Jöns Erikssoni ja Dorothea Matsdotteri perekonnas, kuid sai tänu oma sõjalistele teenetele ooberstleitnandina 23. novembril 1660[3] teenistusaadlikuks.
Sõjas Taani vastu juhtis ta 1658 Kopenhaageni ründamist ja sai üle Euroopa tuntuks. Hiljem sai temast fortifikatsioonide direktor, ta oli Rootsi sõjaväe kindralkortermeister (1657–1675) ning tema jooniste järgi parandati ja täiustati mitmeid Rootsi impeeriumi kindluseid ja bastione, sealhulgas ka Tallinnas, Narvas, Tartus ja Riias.
Dahlberg, kes oli 1674. aastast Sõjakolleegiumi fortifikatsiooniameti juhataja, pidas Rootsi põhivastaseks Venemaad, erinevalt Karl XI-st, kes arvas, et selleks on jätkuvalt Taani. Et riigis kehtis absolutism, jäi kuninga sõna peale ja suuremad summad suunati just Taani vastas seisvate kindluste parandamisele. Vahetult enne Põhjasõda proovis Dahlberg Karl XII käest saada raha suurejooneliste kindlustustööde tegemiseks idapiiril, kuid asi jäi venima ja sõda tuli peale.
24. detsembril 1687 sai ta Ströppstadi vabahärraks ja 11. märtsil 1693 Skenäsi krahvitiitli, 12. juulil ülendati 1693 feldmarssaliks.[4]
1693–1696 oli Dahlberg Rootsi dominiooni Bremen-Verdeni kindralkuberner ning 1693. aastast ka kuninga nõunik ja feldmarssal.
1696–1702 oli Dahlberg Liivimaa ja Riia kindralkuberner, samas ka Academia Gustavo-Carolina kantsler Tartus ja hiljem Pärnus. Tema juhtimisel kaitsti edukalt Riiat Riia piiramisel 1700. aastal. Hiljem läks Dahlberg välimarssali aukraadis erru ja suri Stockholmis 1703. aastal.
Dahlberg on tuntud ka mälestusteoste autori ja ajalooteoste kaasautorina. Samuti koostas ta graveeringute kogu, mis sai tuntuks "Suecia antiqua et hodierna" ('Muistne ja kaasaegne Rootsi') nime all.
16. augustil 1666 abiellus ta Maria Eleonora Drakenhielmiga (1650–1680), kes oli kammernõuniku, hilisema kommertskolleegiumi komissari ja Virtsu mõisa omaniku Wilhelm Böös Drakenhielmi (1624–1676) tütar esimesest abielust Elsa von Brandtiga (surnud 1658). Abielust sündis 3 poega ja 4 tütart:
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Erik Dahlberg |
{{cite book}}
: kontrolli kuupäeva väärtust: |year=
(juhend)Eelnev Vabahärra Henrik Horn af Marienborg |
Bremen-Verdeni kindralkuberner 1693–1696 |
Järgnev Krahv Jürgen Mellin |
Eelnev Krahv Jacob Johann Hastfer |
Liivimaa kindralkuberner 1696–1702 |
Järgnev Vabahärra Carl Gustaf Frölich |