Erlang

Erlang
Paradigma samaaegne, funktsionaalne
Väljalaskeaeg 1986
Looja Joe Armstrong
Robert Virding
Mike Williams
Arendaja Ericsson
Viimane väljalase 27.2 (11.12.2024) Muuda Vikiandmetes
Tüüpimine dünaamiline, tugev
Mõjutatud keeltest Prolog
Mõjutanud keeli Clojure,[1] Scala[2]
Litsents Modifitseeritud Mozilla Public License
Veebileht www.erlang.org

Erlang on üldotstarbeline samaaegne programmeerimiskeel. Lineaarne alamosa keelest on funktsionaalne keel, agara arvutuse, ühekordse omistamise ja dünaamilise tüüpimisega.[3] Samaaegsuse jaoks kasutab Erlang aktorite mudelit.[4][5] Selle töötas välja Ericsson, et toetada hajutatud, veakindlate, reaalaja programmide loomist. Keele esimese versiooni töötas välja Joe Armstrong 1986. aastal.[6]

Erlang toetab kuumvahetust, mis tähendab, et koodi saab muuta süsteemi peatamata.[7] Algul oli Erlang Ericssoni omanduses, kuid 1998. aastal anti see välja avatud lähtekoodiga.[8]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Clojure: Lisp meets Java, with a side of Erlang - O'Reilly Radar". radar.oreilly.com.
  2. ↑ Fogus (6. august 2010). "MartinOdersky take(5) toList". blog.fogus.me. Vaadatud 17. detsembril 2023.
  3. ↑ Hitchhiker’s Tour of the BEAM – Robert Virding http://www.erlang-factory.com/upload/presentations/708/HitchhikersTouroftheBEAM.pdf
  4. ↑ Sironi, Giorgio (20. veebruar 2012). "Erlang's actor model - DZone". dzone.com (inglise). Vaadatud 17. detsembril 2023.
  5. ↑ Apinis, Kalmer (2018). "Akka" (PDF). Tartu Ülikool. Lk 20. Vaadatud 17. detsembril 2023.
  6. ↑ "History of Erlang". Erlang.org.
  7. ↑ Armstrong, Joe; Däcker, Bjarne; Lindgren, Thomas; Millroth, Håkan. "Open-source Erlang – White Paper". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. oktoober 2011. Vaadatud 31. juulil 2011.
  8. ↑ Armstrong, Joe (2007). History of Erlang. HOPL III: Proceedings of the third ACM SIGPLAN conference on History of programming languages. ISBN 978-1-59593-766-7.