Ernst Glück
Johann Ernst Glück (ka Ernst Glükk, läti keeles Ernsts Gliks; vene keeles Эрнст Глюк; 18. mai 1654 Wettin Halle juures – 5. mai 1705 Moskva) oli baltisaksa haritlane ja peamine Piibli läti keelde tõlkija.
Glück sündis Deutlebeni pastori Christian Glücki (1612–1683) ja Dorothea Tritthandri (surnud 1675) perekonnas ning õppis Altenburgi ladina koolis, seejärel aga Wittenbergi ja Leipzigi ülikoolis. 1673. aastal saabus ta Liivimaale, kus töötas kümme aastat Dünamünde pastorina. Selle ajal õppis ta mitmeid keeli, muuhulgas ka läti keelt. Samuti tutvus ta mõjuka Liivimaa superintendendi Johann Fischeriga, kes hiljem teda ka Piiblit tõlkima innustas.
1683. aastal sai Glückist Aluliina kiriku pastor. Nüüd puutus ta otseselt kokku lätlastega ja otsustas Piibli läti keelde tõlkida. See töö võttis tal veidi üle 10 aasta: 1688. aastaks oli Uue Testamendi tõlge valmis, Vana Testamendiga läks veidi kauem. 1694. aastaks oli aga kogu Piibel tõlgitud ja ka trükivalgust näinud. See oli väga oluliseks sammuks ühtse läti kirjakeele kujunemisel.
Lisaks Piibli tõlkimisele tegeles Glück ka talurahvaharidusega: ta rajas nii Aluliina kui ka Volmari ümbrusse mitu talurahvakooli, nõnda et teda on võrreldud ka Bengt Gottfried Forseliusega.
1687. aastal sai Glückist Koknese praost ehk Liivimaa üks mõjukamaid kirikutegelasi. Paraku lõppes tema tegevus Lätis aga 1702. aastal, kui Vene väed Aluliina vallutasid ja Glücki sõjavangi viisid. Koos Glückiga viidi sõjavangi ka tema teenijanna ja kasutütar Marta Skawronska, kellest hiljem sai Venemaa keisrinna Katariina I nime all. Glück seda aga näha ei jõudnud, sest ta suri juba 1705. aastal Moskvas. Enne seda jõudis ta edendada aga juba ka Venemaa hariduselu, edendades selle koolikorraldust. Samuti hoolitses ta teiste vangistatud ja Venemaal viibivate sakslaste heaolu eest.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli abielus Christina Emerentia Reuteriga (surnud 1740), kes oli Rootsi rittmeistri ja Aluliina komandandi, Aluliina ja Gulbene mõisarentniku Bernhard Reuteri (surnud umbes 1688) ja tema Rozbeķi (Rosenbeck) mõisa Patkulite aadlisuguvõsast pärit abikaasa tütar.[1] Abielust sündisid 2 poega ja 4 tütart:
- Agneta Glück, major Heinrich Berend Graaki (Grank) abikaasa
- Christiana Glück (surnud 1740), Kolberģise (Kolberģa muiža, Goldbeck) mõisniku polkovnik Gerhard Johann von Koskulli (surnud 1735) abikaasa, õuekohtu assessori Georg Heinrich von Koskulli (1717–1784) ja riiginõunik Karl Reinhold von Koskulli (1731–1804) ema
- Elisabeth Glück (surnud 1757), Katariina I riigidaam, 1715. aastast François Guillemot de Villebois (1680–1760) abikaasa
- Margaretha Glück (surnud 1741), keisrinna Jelizaveta Petrovna kammerneitsi, Saaremaalt pärit vendade Reinhold von Vietinghoffi (surnud 1728) ja Lööne mõisniku Karl Hermann von Vietinghoffi (surnud 1730) abikaasa, 1731. aastast Muhumaal Muhu-Suuremõisa, Võlla ja Nurme mõisavaldaja.
- Christian Bernhard Glück (surnud 1735), Venemaa suurvürsti Aleksei kammerjunkur, kammerkolleegiumi assessor ja nõunik, Christina von Koskulli abikaasa
- Ernst Gottlieb Glück (u 1698/1700–1759), 1740. aastast Venemaa Justiitskolleegiumi Eesti- ja Liivimaa asjade assessor (1725), esimene nõunik (1740), hiljem riiginõunik, viitsepresident ja tõeline riiginõunik, Muri (Muremoise) ja Vite (Wittenhof) mõisnik, 1742. aastast Liivimaa Erņu (Erini, Heringshof) mõisast pärit Charlotte Juliane von Taube von der Issen abikaasa,
Ernst Glücki lesestunud abikaasale kinkis Peeter I eluaegseks valduseks Ahja mõisa Tartumaal.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- F. v. Recke, K. E. Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 2 köide G-K, Mitau 1829, lk. 68–70
- Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen 1931 Nr. 3-4, 1932 Nr. 2-3 lk. 19–20, 1933 Nr. 2, lk. 40
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ernst Glück veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"