Eugen Schauman

Eugen Schauman

Eugen Schauman (10. mai 1875 Harkiv – 16. juuni 1904 Helsingi) oli soomerootslasest venestamisvastase vastupanuliikumise aktivist, kes tappis Soome kindralkuberneri Nikolai Bobrikovi. Tegu on Soome ajaloo tuntuima poliitiliselt motiveeritud mõrvaga.[1]

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Eugen Schauman oli pärit tuntud ohvitseride suguvõsast; tema isa oli kindralleitnant Waldemar Schauman, ema Elin Maria Schauman. Eugenil oli vanem vend Rafael ja noorem õde Sigrid, kes sai tuntuks maalikunstnikuna ning kirjutas muu hulgas oma venna elulooraamatu, mis ilmus 1965. aastal. Varase lapsepõlve veetis Eugen Schauman Radomis Poolas. Üheks Eugeni patriotismi tekitajaks on peetud lapsepõlves ema ette loetud Runebergi "Lipnik Ståli lugusid". Ema suri, kui Eugen oli 9-aastane, ning poiss oli sunnitud pere juurest lahkuma ja üksi Helsingisse kooli minema.

Poliitiline taust

[muuda | muuda lähteteksti]

1898. aastal Soome kindralkuberneriks saanud Bobrikov hakkas Soomes läbi viima venestamispoliitikat. Nikolai II oli talle andnud Soomes tegutsemiseks vabad käed ning tema eesmärgiks sai Soome kindralkubermangu autonoomia vähendamine. 1900. aasta juunis kehtestati Bobrikovi keelemanifestiga Senati ja teiste ametiasutuste töökeeleks vene keel. Protestiks loobus Waldemar Schauman senaatori ametist. Eugen elas sündmustele ägedalt kaasa, esialgu rahumeelselt protestides, kuid asudes peagi koostööle aktiivsemat vastupanu korraldavate rühmadega. Ta oli hea sportlane ja täpne laskur. Jahiseltsi kaudu õnnestus Schaumanil hankida Ameerika relvi ning ta hakkas soovijatele laskeharjutusi korraldama, unistades rahvaülestõusust Soome kindralkubermangu vabastamiseks.

Atentaat Bobrikovile

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Bobrikovi võimalik tapmine oli rahvuslikult meelestatud ringkondades ammu kõneaineks, tegutses Schauman oma teoks valmistumisel üksi. Ta valmistas seda ette neli kuud, kellelegi rääkimata. Salaja hankis ta relva, kirjutas lahkumiskirja ning koostas üksikasjaliku plaani. Ta valis mõrvapaigaks Senati hoone, kuhu tal oli endise ametnikuna vaba pääs. Muu hulgas küsis ta oma arstist sõbralt nõu selle kohta, kuhu lask suunata, et see ikka kindlalt tapaks.

Schaumani otsust mõjutasid arvatavasti ka isiklikud probleemid – tema armastatu oli ta hiljuti maha jätnud ning ta oli kurdiks jäämas; seetõttu kaotanud ka oma töö senatis.

Eugen Schauman tulistas Bobrikovi senatihoone teise korruse trepil 16. juunil 1904. Ta tulistas kolm lasku Bobrikovi pihta, seejärel sooritas enesetapu. Bobrikov suri järgmisel ööl haiglas. Mõrvakohas on praegu mälestustahvel.

Järelkajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Schauman jättis maha tsaarile adresseeritud kirja, kus põhjendab oma tegu sooviga karistada Bobrikovi Soome kindralkubermangu vastu toime pandud kuritegude eest.

Rahvas juubeldas ning pidas Schaumani rahvuskangelaseks. Ajaleht "Päivälehti", mis keisrivõimu arvates mõrva piisavalt hukka ei mõistnud, pandi kinni.

Rahva hoiakud Schaumani teo suhtes on siiani vastuolulised. Ühest küljest peetakse teda rahvuskangelaseks, teisest küljest aga ikkagi kurjategijaks. 2004. aastal, kui sündmusest möödus 100 aastat, mõistis peaminister Matti Vanhanen Eugen Schaumani teo hukka, nimetades teda terroristiks. Samal aastal rahvahääletusel valitud saja suurima soomlase hulgas sai Schauman aga 34. koha.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Anu Nousiainen (19. juuni 2016). "112 vuotta sitten keskellä Helsinkiä tehtiin poliittinen murha – tällainen oli Eugen Schaumanin viimeinen aamu". Helsingin Sanomat. Vaadatud 7. detsember 2018.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]