Ferdinand von Tiesenhausen

Krahvide Tiesenhausenite suguvõsavapp

Ferdinand von Tiesenhausen

Dorothea, Katharina, (Alexander Brullov, 1825

Krahv Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhausen (vene: Фёдор (Фердинанд) Иванович Тизенгаузен; 21. mai (vkj) 1782 – 21. november/3. detsember 1805 Austerlitz (praegune Slavkov u Brna Tšehhis Brno lähedal)) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane, insenerivägede staabikapten, keiser Aleksander I tiibadjutant ja vürst Mihhail Kutuzovi väimees.

Elulugu

Ferdinand von Tiesenhausen sündis Keila-Joa, Sausti, Valtu, Alu, Hertu ja Rapla mõisniku, salanõuniku, ning tõelise kammerhärra Hans Heinrich von Tiesenhauseni (1741–1815) ja Püha Katariina ordenidaami, õuedaam Katharina Friederike von Stackelbergi (1753–1826) pojana. Tema vend, krahv Paul von Tiesenhausen oli kindralmajor, Tallinna komandant ja aastal 1815. lühikest aega Eestimaa rüütelkonna peamees.

Krahv Ferdinand von Tiesenhausen sai 02. detsembril 1805. aastal Austerlitzi lahingus surmavalt haavata. Kuna 1773. aastast oli Katariina II käsul kirikutesse matmine Venemaal keelatud, taotles ta isa riigikrahv Hans Heinrich von Tiesenhausen, kes oli tollal katedraali eestseisja, keisrilt luba poja matmiseks perekonnahauda Tallinna Toomkirikus. Luba saabus 18. aprillil 1806 ja matust tähistab tänapäevani klassitsismile väga tüüpiline hauatähis – marmorist obelisk koori põhjaseina ääres. Obeliski ülaosal on lahkunu heatasemeline portreemedaljon, soklil aga kohmakavõitu reljeef surmageeniuse ja raamatut lugeva naisega.^[1]

Perekond

Ferdinand von Tiesenhausen abiellus 1802. aastal krahvitar Jelizaveta Kutuzovaga (1783–1839; vene Елизавета Михайловна), kes oli Venemaa kindralfeldmarssal Mihhail Kutuzovi tütar.^[2] Abielust sündisid:

• Katharina (1803–1888; vene Екатерина Фёдоровна), õukonnadaam, Püha Katariina ordenidaam, krahv Felix Sumarokov-Elstoni (1820–1877) vallasema, poja isaks on legendi järgi Friedrich Wilhelm IV, kes oli hilisema keisri suurvürst Nikolai Pavlovitši abikaasa Aleksandra Fjodorovna (1798–1860) vend^[3]
• Dorothea (1804–1863; ka Dolly Tiesenhausen-Ficquelmont^[4], vene Дарья Фёдоровна), õukonnadaam, Püha Katariina ordenidaam , abiellus Austria kindrali ja riigitegelase krahv Karl Ludwig von Ficquelmontiga (1777–1857)

Peale Ferdinandi surma abiellus lesk Jelizaveta Tiesenhausen 1811 aastal kindralmajor Nikolai Fjodorovitš Hitrovoga (surn. 1819). Temast ja ta tütardest said vene luuletaja Aleksandr Puškini sõbratarid.

Sugupuu

Ferdinand von Tiesenhausen	Hans Heinrich von Tiesenhausen	Berend Heinrich von Tiesenhausen	Hans Heinrich von Tiesenhausen
			Maria Veronika von Wolffeldt
		Johanna Elisabeth von Baranoff	Johann von Baranoff
			Barbara Helene von Wrangell
	Katharina Friederike von Stackelberg	Fabian Adam von Stackelberg	Fabian Reinhold von Stackelberg
			Justina Elisabeth von Patkul
		Charlotte von Liphart	Friedrich Wilhelm von Liphart
			Charlotte von Helmersen

Viited

1. Kultuurimälestiste Riiklik Register: F. v. Tiesenhauseni hauamonument-sarkofaag, 19. saj. algus (marmor)
2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Band 1" Görlitz. 1930 lk.419
3. Jevgeni Ptšelov (Евгений Владимирович Пчелов): Монархи России, Olma Media Group (Историческая библиотека «ОЛМА-Пресс»), 2003 ISBN 5-224-04343-3 lk.626
4. Agnia Kuznetsova (Агния Александровна Кузнецова): Dolly (Долли), Tallinn: Eesti Raamat, 1996 ISBN 9985650530

Välislingid

• Norma Mann: «Любезный Фердинанд…» Zeitung RUBEZH 10 oktoober 2007