Frederic Manning | |
---|---|
Sünniaeg | 22. juuli 1882 |
Surmaaeg | 22. veebruar 1935 (52-aastaselt) |
Frederic Manning (22. juuli 1882 Sydney – 22. veebruar 1935 London) oli Austraalia prosaist ja luuletaja.
Ta sündis Patrick Manningi, kes oli neli korda Sydney linnapea, peres neljanda pojana. Frederici ema nimi oli Honora.
Aastatel 1898–1900 reisis Manning mööda Euroopat, külastades põhjalikumalt Itaaliat ja Inglismaad. 1903. aastal jäi ta Austraaliasse naasmise mõtteta paikseks Inglismaal Lincolnshire'i krahvkonnas Bourne'i linnas, kus sai tööd koguduse vaimulikuna. Inglismaal valmis ja ilmus esmatrükis ka kogu tema kirjanduslooming.
1914. aastal võttis ta osa Esimesest maailmasõjast, kus võitles kergejalaväe Shrophire'i 7. pataljonis. 1916. aastal võitles ta Somme'i lahingus. Sõja-aastail tekkisid tal alkoholiprobleemid.
Pärast sõda kirjutas ta üksnes ajakirjandusele ja reisis palju, et leida tervisele soodsamat kliimat.
Pärast Manningi mitut ebaõnnestunud katset leida kirjastaja oma paarile ajaloolisele romaanile ilmus 1907. aastal ajakirjas Outlook Manningi esikteosena värssmonoloog "The Vigil of Brunhild".
Paar aastat hiljem ilmus temalt raamat "Scenes and Portraits", milles ta oli pannud oma kaasaegsetega väitlema näiteks Sokratese, Franciscuse Assisist ja Thomas Cromwelli. Teos leidis tähelepanu ja tunnustust küll kirjandusringkondades, kuid raamatu tiraaž jäi sellest hoolimata tillukeseks. 1930. aastal ilmus sama teos ümbertöötatult ja oluliselt täiendatult uuesti.
Pärast sõda kirjutas ta üksnes ajakirjandusele ja reisis palju, et leida tervisele soodsamat kliimat.
Eesti keeles on ilmunud tema romaan "Fortuuna niuetes" ("The middle parts of fortune", tõlkinud Aulis-Leif Erikson, Tallinn: Odamees, 2006).