Friedrich Adolph Philippi

Friedrich Adolph Philippi (umbes 1850)

Friedrich Adolph Philippi (15. oktoober 1809 Berliin – 29. august 1882 Rostock) oli saksa usuteadlane, üks kiriklik-konfessionaalse teoloogia juhtfiguure, Tartu Ülikooli usuteaduskonna mõjukamaid professoreid, nn balti luterluse oluline kujundaja.

Juudi päritolu pankuri poeg õppis Berliinis Joachimthaleri gümnaasiumis, sellele järgnesid klassikalise filoloogia ja teoloogia õpingud Berliinis Friedrich Wilhelmi Ülikoolis ja Leipzigi ülikoolis. 1829. aastal pöördus kristlusse. 1830 promoveeriti ta Leipzigis filosoofiadoktoriks, 1837 Berliinis teoloogialitsentsiaadiks. Töötas vanade keelte õpetajana Berliini ja Dresdeni gümnaasiumis, alates 1837 oli ta eradotsent Berliini ülikoolis.

1841–1851 Tartu ülikooli süstemaatilise usuteaduse professor.[1] Peale oma õppetooli kohustuslike ainete (dogmaatika, teoloogiline eetika) käsitles Philippi Tartus veel uue testamendi sissejuhatust, dogmadelugu, sümboolikat ja mitmeid uue testamendi kirju.[2]

Tartu-perioodil osales Philippi ka kohalikus kirikuelus. Tema juhtimisel murti 19. sajandi Liivimaal valgustusajale iseloomuliku teoloogilise ratsionalismi ülemvõim. Tartu ülikooli usuteaduskonnas ja nn balti provintside vaimulikkonnas kujunes valitsevaks nn kiriklik-konfessionaalne suund.[3] Olulise ettevalmistuse oli teinud Philippi eelkäija Ernst Sartorius. Philippi oli tuntud oma võitlusega "sektide", eriti hernhuutluse vastu. 1843 promoveeriti ta Erlangeni ülikooli teoloogiadoktoriks.

1851. aastast oli ta Rostocki ülikooli uue testamendi eksegeesi professor.

Philippi lahkumise järel oli Tartu Ülikoolis süstemaatilise usuteaduse (dogmaatika ja teoloogilise eetika) õppetooli hoidja Theodosius Harnack, seejärel aastakümneid Alexander von Oettingen.

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]

Peateosed

  • Kommentaar Pauluse kirjale roomlastele, I-III (1850–1852, 2. väljaanne 1856, 3. parandatud ja täiendatud väljaanne 1866)[4]
  • Kiriklik usuõpetus, I-VI (1854–1879; ilmus ka 2. ja osaliselt 3. väljaandes).

Tõlkeid

  • Commentary on St Paul's Epistle to the Romans, Edinburgh: T. & T. Clark, 1879
  • Forklaring over brevet til de Romer, C. Floors forlag, 1863

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ [1] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918
  2. ↑ "Suurmehi TÜ usuteaduskonna ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. märts 2009. Vaadatud 5. detsembril 2008.
  3. ↑ T.-A. Põder, "Jeesus Kristus kui Jumalinimene: Kristluse alus ja kese 19. sajandi Tartu teoloogide mõtlemises", Akadeemia nr 1–3, 2005, Philippi kohta eriti: nr 1/2005, 221–231
  4. ↑ Kommentaar Pauluse kirjale roomlastele, 3. väljaanne 1866

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]