Gottlob Berger

Gottlob Berger
Gottlob Berger 1944
Sünniaeg	16. juuli 1896 Gerstetten, Württembergi Kuningriik, Saksa Keisririik
Surmaaeg	25. jaanuar 1975 Stuttgart, Baden-Württembergi liidumaa, Saksa Liitvabariik
Teenistus	Schutzstaffel
Auaste	SS-Obergruppenführer ja Waffen-SS kindral
Sõjad/lahingud	Esimene Maailmasõda Teine Maailmasõda
Autasud	, Reichsführer-SS aupistoda,

Gottlob Christian Berger (16. juuli 1896 – 25. jaanuar 1975) oli Saksa sõjaväelane.

Ta oli SS-Obergruppenführer ja Waffen-SS kindral Teises maailmasõjas. Ta oli paljurahvuselise Waffen-SS-i idee autor ja organisaator.

Elukäik

Gottlob Berger sündis saeveskiomaniku perekonnas. Enne sõda käis ta 1910–1914 Nürtingenis keskkoolis.

Esimeses maailmasõjas osales ta vabatahtlikuna, astudes 1914. aasta augustis 127. Jalaväerügementi, mis saadeti Läänerindele. Hiljem viidi ta üle 274. Jalaväerügementi. 1917 kuni sõja lõpuni novembris 1918 teenis ta 476. Jalaväerügemendi III pataljoni adjutandina leitnandi auastmes.

Berger sai sõjas neli korda haavata, kaks korda raskelt; hüppeliigese vigastus 31. oktoobril 1914, raske haavatasaamine Ieperi all 18. märtsil 1915, kõhuhaav 4. oktoobril 1915 ja haavatasaamine granaadikillust juunis 1918.

13. juulil 1918 viidi Berger 124. Jalaväerügemendi reservi. See oli tingitud 70% tervisekaotusest. Jaanuaris 1919 demobiliseeriti ta leitnandina. Armeega oli ta hiljem veel seotud niipalju, et läbis 1930 Reichswehri reservkoolituse.

Bergeril oli raskusi tsiviileluga kohanemisel. Ta oli 1919–1921 ühe parempoolse vabakorpuse liige. Aprillis 1921 liitus ta "Grenzschutz West", sõjaväestatud rühmitusega, mis oli seotud Schwarze Reichswehriga. Aastatel 1920–1921 õppis ta võimlemisõpetajaks Tübingenis paralleelselt oma paramilitaarse tegevusega.

Aastal 1921 abiellus ta. Abielust sündis neli last.

Novembris 1922 astus ta NSDAP-sse ning kevadel 1923 asutas selle kohaliku rühma oma kodulinnas. 1923 pärast "Õllekeldri putši" lahkus parteist.

1924–1929 oli endiste rindevõitlejate liidu (Frontbahn) liige.

Pärast seminari lõpetamist töötas ta 1928–1933 reaalkooli õpetajana Wankheimis Tübingeni lähedal.

1929 taastas ta NSDAP grupi oma kodulinnas ja 1. jaanuaril 1931 astus jälle NSDAP-sse (liikmepilet nr 426 875) ning SA-sse. SA-s oli ta SA-Sturm 10 ja 125. SA-Standarti ülem Tübingenis. Novembrist 1931 – 31. maini 1933 aga juba SA-Untergruppe Nord-Württembergi ülem (seda kuni SS-i üleminekuni).

Kolmandas Reichis

1. oktoobril 1935 sai Berger nõunikuks (oberregierungsrat) Württembergi Kultuuriministeeriumis.

30. jaanuaril 1936 ehk samal päeval, kui ta SS-i astus (SS nr 275 991), tehti temast SS-Oberführer. SS-i astudes oli ta SA-Oberführer.

Kuni 1. oktoobrini 1937 oli Berger sportreferent SS-Oberabscnitt "Südwest" staabis (vastutas sportliku treeningu eest). 20. aprillil 1939 määrati SS-Brigadeführer Berger SS-i komplekteerimisameti juhiks. August 1938 – aprill 1940 oli ta Reichsführer-SS staabis Spordiameti ülem.

Teise maailmasõja ajal

26.09.1939 – 1940 vastutas Reichsführer-SS staabis Omakaitse (Selbstschutz) loomise eest okupeeritud Poola territooriumil.

Tema tõus SS-i organisatsioonis on seotud tema organisaatoritalendiga. 1. aprillil 1940 sai Berger SS-Gruppenführeri auastmes SS-Peaameti (SS-Hauptamt) juhiks. See amet vastutas Waffen-SS-i värbamise ja Waffen-SS-i juhtimise eest. Seda kohta hoidis ta sõja lõpuni.

1941–1945 Heinrich Himmleri ja okupeeritud idaalade riigiministri Alfred Rosenbergi sideohvitser. Ta oli ka riigisekretär Okupeeritud Idaalade Riigiministeeriumis. Berger oli üks isikutest, kes koostasid okupeeritud Nõukogude Liidu haldamise plaani (Generalplan Ost) ja vastutasid selle täideviimise eest.

Ametnikuna oli Berger ettevõtlik ja halastamatu organisaator.

1942–1945 Himmleri esindajana Postiministeeriumis.

21.06.1943 ülendati SS-Obergruppenführeriks. Augustis 1943 sai ta Riigipäeva liikmeks Düsseldorf-Osti valimisringkonnast. Ta oli ka Saksa-Horvaadi Ühingu president. Bergeri kinnisideeks oli ühinenud Euroopa natside valitsuse all. Koos oma ülemuse Himmleriga. Bergeri perekond oli seotud mitmete Kagu-Euroopa saksa perekondadega, mis oli üks initsiatiive paljurahvuseliste SS vägede loomise ideele. Arvatavasti lootis ta ühendada kogu Euroopa sakslased Waffen-SS-i all. Berger oli üks Himmleri kõige usaldusväärsemaid mehi, üks tema "apostlitest".

31.08.1944 – 20.09.1944 Kõrgem SSi ja Politseiülem (HSSPF) Slovakkias. 1944. aastal Slovakkia rahvaülestõusu mahasurumisel ilmutas Berger suutmatust, paari päeva pärast vahetati ta selle operatsiooni juhi kohalt välja.

25.09.1944 – 1945 Volkssturmi staabiülem.

1.10.1944 – 8.05.1945 Sõjavangide osakonna ülem OKW staabis (Kriegsgefangenenwesen/OKW).

Hoolimata ebaõnnestumisest Slovakkias, anti talle saavutuste eest Waffen-SS-i koosseisu suurendamisel 15. novembril 1944 Sõjateenete Risti Rüütlirist mõõkadega.

Pärast sõda

Pärast sõda anti Berger USA sõjaväekohtu alla nn Wilhelmstraße protsessil (ministeeriumide protsess). Süüdistus esitati talle 15. novembril 1947, kohtumenetlus ise kestis 6. jaanuar – 18. november 1948. Berger tunnistati süüdi inimsusvastastes kuritegudes, sõjakuritegudes ja kuuluvuses kuritegelikku organisatsiooni (SS) ning mõisteti 13. aprillil 1949 25 aastaks vangi. Kohtuotsus oli 833 lehekülje pikkune. 31. jaanuaril 1951 vähendati see karistus 10 aasta peale ja 15. detsembril 1951 vabastati ta ennetähtaegselt.

Pärast vabanemist oli Berger Coburgis ilmuva neonatsliku ajakirja Nation Europa aktiivne kaastööline.

Gottlob Berger suri jaanuaris 1975 Stuttgardis ja maeti Gerstettenisse.

Karjääritähised

Auastmed

• 22.06.1916 – Leutnant
• 1919 – Oberleutnant
• 01.01.1931 SA-Sturmführer
• ??.??.1931 SA-Standartenführer
• 15.10.1932 SA-Oberführer
• 30.01.1936 SS-Oberführer
• 10.11.1938 Hauptmann (Wehrmacht, reservis)
• ??.??.1939 Major (Wehrmacht, reservis)
• 20.04.1940 SS-Brigedeführer ja Waffen-SS kindralmajor
• 20.04.1942 SS-Gruppenführer ja Waffen-SS kindralleitnant
• 21.06.1943 SS-Obergruppenführer ja Waffen-SS kindral

Autasud

• 26.11.1914 Raudrist (1914) 2. klass
• 21.05.1915 Württembergi Sõjateenete Medal Kullas
• 21.01.1921 Raudrist (1914) 1. klass
• 04.05.1918 Württembergi Sõjateenete Risti Rüütlirist mõõkadega
• 18.06.1918 Hõbedane haavatasaamismärk 1918 (neljakordne haavatasaamine)
•  ??.11.1918 Württembergi Friedrichi Orden mõõkadega
• 16.08.1936 Saksa Olümpiaaumärk 1. klass
• 1939 klipp 1914 1. klassi Raudristile
• 1939 klipp 1914 2. klassi Raudristile
• Saksa Sõjateenete Risti 2. klass mõõkadega
• 01.07.1941 Saksa Sõjateenete Risti 1. klass mõõkadega
• 26.08.1942 Soome Valge Roosi ordeni komandöririst
• 01.10.1942 Ungari Püha Krooni ordeni suurrist ja täht
• 30.01.1943 NSDAP Kuldne Parteimärk
• 01.07.1943 Saksa Rist Hõbedas
• 12.07.1943 Horvaatia Kuningas Zvonimiri Krooni ordeni suurrist
• 30.01.1944 Hitlerjugendi kuldne aumärk tammelehtedega
• 20.09.1944 Slovakkia Sõjavõidu Ordeni Rüütlirist
• 15.11.1944 Saksa Sõjateenete Risti Rüütlirist mõõkadega
• Saksa Esimese maailmasõja Rindevõitlejate aurist
• NSDAP Teenistusmärk (pronks)
• NSDAP Teenistusmärk (hõbe)
• Ehrendegen des RF SS
• SS-Surnupealuusõrmus

Märkusi

• Tema ristipoeg SS-Sturmbannführer Karl Lieb oli Waffen-SS värbamistaabi ülem Oslos.
• Tema vanem poeg SS-Untersturmführer Wolf Berger teenis jaoülemana Leibstandarte SS Adolf Hitler 1 roodus ja hukkus 11. veebruaril 1943.
• Berger oli Himmleri rassistliku pamfleti Der Untermensch (Alaväärtuslikud inimesed) kaasautor.
• Propageeris pamfletti Mit Schwert und Wiege (Mõõk ja häll), millega värbas teistest rahvustest vabatahtlikke.

Kirjandus

• Bedürftig, Friedemann (2007). Tredje riket från uppgång till fall: en uppslagsbok. Stockholm: Ersatz. ISBN 978-91-88858-32-X
• Klee, Ernst (2007). Das Personenlexikon zum Dritten Reich (2. Aufl.). Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag. ISBN 978-3-596-16048-8
• Залесский К.А. Вожди и военачальники Третьего рейха: Биографический энциклопедический словарь.. – М.: «Вече», 2000. – С. 29–30. – 576 [16 илл.] с. – ISBN 5-7838-0550-5
• Залесский К. НСДАП. Власть в Третьем рейхе. – М.: Эксмо, 2005. – С. 38-39. – 672 с. – ISBN 5-699-09780-5
• Залесский К. СС. Охранные отряды НСДАП. – М.: Эксмо, 2004. – С. 50-51. – 658 с. – ISBN 5-699-06944-5
• Залесский К.А. Кто был кто в Третьем рейхе: Биографический энциклопедический словарь. – М.: ООО «Издательство АСТ»: ООО «Издательство Астрель»., 2004. – С. 47-48. – 942 [2] с. – ISBN 5-17-015753-3 (ООО «Издательство АСТ»); ISBN 5-271-05091-2 (ООО «Издательство Астрель»)
• Berger, Gottlob. Auf dem Wege zum germanischen Reich. Drei Aufsätze. Potsdam, 1943.
• Friedman, Tôviyyā. SS-Obergruppenführer und General der Waffen-SS Gottlob Berger : Dokumentensammlung. Institut of Documentation in Israel for the Investigation of Nazi War Crimes. Haifa, 1996.
• Trials of War criminals before the Nuernberg Military Tribunals under Control Council Law No 10, Vol. XIII. Washington DC: US Government Printing Office, 1952.
• Michael D. Miller. Leaders of the SS & German Police, Volume I. Bender Publishing, ISBN 9329700373
• Charles Hamilton. LEADERS & PERSONALITIES OF THE THIRD REICH VOLUME 1. Bender Publishing, ISBN 978-0-9121-3827-5
• Mark C. Yerger. Allgemeine-SS. Schiffer Pub Ltd, ISBN 978-0-7643-0145-2
• Heinz Höhne. La Orden de la Calavera. Plaza & Janes Editores, 1977.
• Joachim Lilla u.a. (Bearbeiter): Statisten in Uniform. Die Mitglieder des Reichstags 1933–1945, Droste Verlag, Düsseldorf 2004, ISBN 3-7700-5254-4, S. 33 ff.
• Gerhard Rempel. Gottlob Berger – "Ein Schwabengeneral der Tat", In: Ronald Smelser, Enrico Syring (Hrsg.): Die SS: Elite unter dem Totenkopf. 30 Lebensläufe. Ferdinand Schöningh, Paderborn 2000, ISBN 3-506-78562-1, S. 45–59.
• Joachim Scholtyseck. Der »Schwabenherzog« Gottlob Berger, SS-Obergruppenführer, In: Michael Kißener, Joachim Scholtyseck (Hrsg.). Die Führer der Provinz: NS-Biographien aus Baden und Württemberg. (= Karlsruher Beiträge zur Geschichte des Nationalsozialismus, Band 2) Universitätsverlag, Konstanz 1997, ISBN 3-87940-566-2, S. 77–110.
• Alfred Hoffmann. Der "maßlose Drang, eine Rolle zu spielen": Gottlob Berger. In: Wolfgang Proske (Hrsg.): Täter. Helfer. Mitläufer. NS-Belastete von der Ostalb. Klemm & Oelschläger, Münster 2010, ISBN 978-3-86281-008-6, S. 21–51.
• Knut Stang: Ritter, Landsknecht, Legionär. Militärmythische Leitbilder in der Ideologie der SS. Peter Lang, Frankfurt 2009, ISBN 978-3-631-58022-6.

Välislingid

• Dws-xip.pl Pilt ja elulugu (poola keeles)
• Hrono Pilt ja elulugu (vene keeles)
• Olokaustos Pilt ja elulugu (itaalia keeles)
• Freiwilligen Pilt ja elulugu (tšehhi keeles)
• Landeskunde entdecken online Baden-Württemberg Elulugu ja kirjandus (saksa keeles)
• Katalog der Deutschen Nationalbibliothek Kirjandus (saksa keeles)