Hain Rebas (sündinud 23. jaanuaril 1943 Tallinnas[1] Hiiul[viide?]) on Eesti ajaloolane[1], sõjaväelane ja poliitik; Rootsi sõjaväe reservkapten 1973, Eesti kaitseväe major 1996.[2]
Hain Rebas on Robert (Rain) Rebase poeg[1]. Sõjapõgenike lapsena kasvas ta üles Rootsis.
1961 lõpetas ta Göteborgis gümnaasiumi ja 1967 Göteborgi Ülikooli[1] filosoofiakandidaadina[viide?], 1976 kaitses samas filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga "Infiltration och handel. Studier i senmedeltida nordisk Balticum I. 1441–1479".[1]
1969–80 oli Rebas Göteborgi Ülikoolis ajaloo-osakonna õppejõud (aastast 1979 dotsent), 1980–91 ja 1993[1]–2008[viide?] Kielis Christian Albrechti Ülikoolis Põhjamaade ajaloo professor, ühtlasi 1987–88 Toronto Ülikooli Eesti õppetooli külalisprofessor, 1991–92 ja 1996 Tartu Ülikooli[1] esimene täisaasta veetnud Läänest tulnud[viide?] külalisprofessor. 1990 oli Hain Rebas Eesti Komitee, 1990-92 Eesti Kongressi ja 1991–92 Põhiseaduse Assamblee liige,[1] samuti Eesti välisministri Lennart Meri nõunik. 21. oktoobrist 1992 kuni 5. augustini 1993[viide?] oli ta Eesti Vabariigi kaitseminister Mart Laari esimeses valitsuses, 1994. aastast taas Kieli Ülikooli professor.[1] Ta oli 1977 ja 1978 METROO (Metsaülikool Rootsis) ja 1979, 1984, 1987 Metsaülikooli lektor Kanadas.[viide?]
Hain Rebas on tuntud kui aktiivne Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Ta on aastaid laulnud Göteborgi Akadeemilises Meeskooris.[3]
Hain Rebase aega kaitseministrina langes Pullapää kriis, kus Asso Kommeri juhitud Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii ei allunud enam Eesti kaitseväe juhtkonna käskudele. Tollal väitis ajaleht Eesti Ekspress, et Rebas olevat kriisi ajal laevaga Eestist põgenenud. Rebas on süüdistusi hiljem eitanud ning leidnud, et kriisi lahendamisel läksid peaminister Mart Laar ja justiitsminister Kaido Kama Rebasest kui kaitseministrist mööda ning ohverdasid ta poliitilistel põhjustel. 3. augustil 1993 astus Rebas ametist tagasi. Sama aasta novembris viis sündmuste jätkumine ka siseminister Lagle Pareki tagasiastumiseni.[3]
Hain Rebase peamised uurimisvaldkonnad on olnud Skandinaavia ja Balti riikide välis- ja kaitsepoliitika, eesti kultuur[1], hiliskeskaegse Rootsi ja Läänemere ruumi ajalugu, Rootsi eestlaskond ja rahvusvaheline julgeolekupoliitika. Ta on avaldanud uurimusi Rootsi, Eesti, Saksa, Soome, USA, Taani ja Tšehhi väljaannetes.[viide?]
Tsitaadid Vikitsitaatides: Hain Rebas |
Eelnev Ülo Uluots |
Eesti kaitseminister 1992–1993 |
Järgnev Jüri Luik |