See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2017) |
Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2017) |
Hanno Pevkur | |
---|---|
Hanno Pevkur 2022. aastal | |
Kaitseminister | |
Ametis | |
Ametisse asumise aeg 18. juuli 2022 | |
XIII Riigikogu liige | |
Ametiaeg 23. november 2016 – 3. märts 2019 | |
Siseminister | |
Ametiaeg 26. märts 2014 – 23. november 2016 | |
Eelnev | Ken-Marti Vaher |
Järgnev | Andres Anvelt |
Justiitsminister | |
Ametiaeg 10. detsember 2012 – 26. märts 2014 | |
Eelnev | Kristen Michal |
Järgnev | Andres Anvelt |
Sotsiaalminister | |
Ametiaeg 23. veebruar 2009 – 10. detsember 2012 | |
Eelnev | Maret Maripuu |
Järgnev | Taavi Rõivas |
XI Riigikogu liige | |
Ametiaeg 2007–2009 | |
Nõmme linnaosa vanem | |
Ametiaeg 2003–2005 | |
XIII Riigikogu aseesimees | |
Ametiaeg 24. oktoober 2017 – 22. märts 2018 | |
XIV Riigikogu liige | |
Ametiaeg 4. märts 2019 – 18. juuli 2022 | |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
2. aprill 1977 Iisaku, Ida-Virumaa |
Rahvus | eestlane |
Erakond | Eesti Reformierakond |
Abikaasa | Helin Pevkur |
Lapsed | Jan Joonas Pevkur, Mirt Marleen Pevkur |
Elukoht | Tallinn |
Alma mater | Tartu Ülikool |
Hanno Pevkur (sündinud 2. aprillil 1977 Iisakus) on Eesti poliitik, Kaja Kallase teise ja kolmanda valitsuse kaitseminister. Ta oli ka XIII ja XIV Riigikogu liige ja aseesimees.
Ta oli alates 7. jaanuarist 2017 kuni 14. aprillini 2018 Reformierakonna esimees. Ta oli 24. oktoobrist 2017 22. märtsini 2018 XIII Riigikogu aseesimees. Aastatel 2009–2012 oli Pevkur Eesti Vabariigi sotsiaalminister, aastatel 2012–2014 Eesti Vabariigi justiitsminister, 2014–2016 Eesti Vabariigi siseminister ja 2022. aasta 18. juulist alates Eesti Vabariigi kaitseminister.
Hanno Pevkur on sündinud Ida-Virumaal Iisakus. Ta on õppinud Iisaku Keskkoolis ja lõpetanud 1995. aastal Järva-Jaani gümnaasiumi hõbemedaliga. Lõpetanud ka 1998. aastal Tallinna Majanduskooli õiguse erialal ning 2002. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse alal (bakalaureusetöö "Kohaliku omavalitsusüksuse sisemise detsentraliseerimise probleeme osavalla ja linnaosa näitel"; ülikooliharidus on võrdsustatud magistrikraadiga).
Aastatel 1998–1999 oli ta Järva-Jaani Vallavalitsuse õigusnõunik, Koeru ja Kareda Vallavalitsuse jurist-konsultant. Aastatel 1999–2000 töötas õigusbüroos Aleksis juristina.
Pevkur töötas alates 2000. aastast Nõmme linnaosavalitsuses õigusnõunikuna ja haldussekretärina. Aprillist 2003 kuni märtsini 2005 oli ta Nõmme linnaosa vanem.
Märtsis 2005 tekkis Tallinna koalitsioonis Erakond Res Publica ja Reformierakonna vahel võimutüli. Selle lahendusena otsustati muu hulgas anda Nõmme linnaosavanema koht Res Publicale. Hanno Pevkurile anti haridust, kultuuri ja sporti kureeriva abilinnapea koht. Linnavolikogu kinnitas selle määramise. Pevkuri karjäär abilinnapea ametis piirdus vaid paari nädalaga põhjusel, et Res Publica loobus koalitsioonist reformierakonnaga.
Alates 15. aprillist 2007 oli ta Maret Maripuu asendusliikmena XI Riigikogu liige.
Aastatel 2009–2012 oli Pevkur Eesti Vabariigi sotsiaalminister (töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkond).
2011. aastal nimetas Eesti Maksumaksjate Liit ta töötuskindlustusmakse määra vähendamata jätmise eest maksumaksja vaenlaseks.[1]
Alates 10. detsembrist 2012 kuni märtsini 2014 oli Pevkur justiitsminister.
26. märtsil 2014 asus Pevkur Taavi Rõivase valitsuse koosseisus siseministri ametipostile.
7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond Taavi Rõivasele ettepaneku Eesti peaministri kohalt tagasi astuda. 9. novembril 2016 otsustas Riigikogu umbusaldada Taavi Rõivast. Umbusaldamist toetas 63 Riigikogu liiget. Seoses umbusaldusega toimus 23. novembril valitsuse vahetus ja Pevkuril tuli siseministri ametikohast loobuda.
Alates 23. novembrist 2016. Valitud Riigikogu 2015. aasta valimistel Võru-, Valga- ja Põlvamaa valimisringkonnast.
Alates 8. märtsist 2019. Valitud RK 2019 valimistel Võru-, Valga- ja Põlvamaa valimisringkonnast. 08.02.2021–18.07.2022 oli ta Riigikogu I aseesimees.
Pevkur on alates 2000. aastast Eesti Reformierakonna liige. Pevkuri kutsus reformierakonda Urmas Paet.[viide?] Aastatel 2014–2017 oli Pevkur Eesti Reformierakonna aseesimees.
7. jaanuaril 2017 valiti Hanno Pevkur Eesti Reformierakonna esimeheks 1048 häälega Kristen Michali ees, kes kogus 635 häält. Valimistel osales 1660 Reformierakonna liiget. Pevkur oli Reformierakonna esimees kuni 14. aprillini 2018, mil uueks juhiks valiti Kaja Kallas ja Hanno Pevkur valiti 869 häälega Reformierakonna juhatusse.
Hanno Pevkur oli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees [2] kuni oktoobrini 2017.
Pevkur on nimetanud enda jaoks oluliste teemadena inimeste heaolu ja turvalisusega seotud küsimusi, samuti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.[3] Tema arvates on eneseteostus ja otsustamisõigus igaühe võõrandamatu õigus.[3]
Ta on olnud Eesti Võrkpalli Liidu president aastatel 2012–2024.
Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) Euroopa alaliidu asepresident 2015–2020, Euroopa esindaja Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) juhatuse liige kui Euroopa esindaja alates oktoobrist 2016–2021. [viide?]
Hanno Pevkur on abielus Helin Pevkuriga. Peres on kaks last: Jan Joonas Pevkur ja Mirt Marleen Pevkur.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hanno Pevkur |
Eelnev Urmas Paet |
Nõmme linnaosa vanem 2003–2005 |
Järgnev Erik Sandla |
Eelnev Maret Maripuu |
Eesti sotsiaalminister 2009–2012 |
Järgnev Taavi Rõivas |
Eelnev Kristen Michal |
Eesti justiitsminister 2012–2014 |
Järgnev Andres Anvelt |
Eelnev Ken-Marti Vaher |
Eesti siseminister 2014–2016 |
Järgnev Andres Anvelt |