Harald Bohr
Harald August Bohr (22. aprill 1887 Kopenhaagen – 22. jaanuar 1951 Hellerup, Gentofte vald) oli taani matemaatik ja jalgpallur, olümpiamedalist.
Ta võitis 1908. aasta suveolümpiamängudel Londonis Taani jalgpallikoondise koosseisus hõbemedali.[1]
Bohr lõpetas 1909. aastal Kopenhaageni Ülikooli magistrikraadiga ja kaitses 1910. aastal samas matemaatikaalase doktoritöö. 1915. aastal sai temast Polytekniske Læreanstalti (tänapäeval Taani Tehnikaülikool) professor, kes töötas seal kuni 1930. aastani, mil sai Kopenhaageni ülikooli professoriks. Ta jäi sellele ametikohale 21 aastaks kuni oma surmani 1951. aastal.
Bohr töötas matemaatilise analüüsi alal, kus rajas peaaegu perioodilise funktsiooni teooria. Koostöös Göttingenis töötava matemaatiku Edmund Landauga sõnastasid nad 1914. aastal Bohri-Landau teoreemi, mis käsitleb nullide jaotust dzeetafunktsioonides.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1918 – valiti Kuningliku Taani Teaduste Seltsi liikmeks
- 1922 – valiti Soome Teadusseltsi välisliikmeks
- 1925 – valiti Göttingeni Teaduste Seltsi välisliikmeks
- 1926 – valiti Baieri Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1950 – valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1945 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vend Niels Bohr ja vennapoeg Aage Bohr olid nobelistid.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Harald Bohr. olympedia.org