Harald von Bosse |
---|
|
Sünniaeg |
29. september 1812 Peterburi |
---|
Surmaaeg |
10. märts 1894 (81-aastaselt) Dresden |
---|
|
Harald Julius von Bosse (lätipäraselt Haralds Jūliuss fon Bose; 29. september 1829 Riia – 13. aprill 1894 Dresden) oli baltisaksa päritolu, peamiselt Peterburis tegutsenud arhitekt.
Õppis Saksimaal Dresdenis ehituskoolis ja hiljem Hessenis neli aastat Darmstadtis. Läks 1831. aastal Peterburi, kus töötas arhitekt Aleksander Brullovi juures. Alates 1851. aastast töötas ta Teede ja Avalike Hoonete Peavalitsuses ning õppejõuna Ehituskoolis. Tema õpilane on ka arhitekt Robert Gödicke.
Ta sai Peterburi Kunstide Akadeemias 1832. aastal vabakunstnikuks, 1839. aastal akadeemikuks ja 1854. aastal professoriks.
1863. aastal lahkus ta tervislikel põhjustel Peterburist ja asus elama Dresdenisse.
Tema projekteeritud ehitisi on põhiliselt Peterburis, kuid üksikuid ehitisi on ka mujal Venemaal ja Soomes. Eestlaste jaoks on ta eelkõige tuntud kui Peterburi Jaani kiriku arhitekt. Ka hiljem Saksimaal elades projekteeris ta seal üksikuid ehitisi.
- 1839–1840 prantsuse Pauluse reformeeritud kirik, Suur-Talli tänav 25 (Большая Конюшенная улица, дом № 25)
- 1842–1848 Maarja luteri kiriku elamud ja kõrvalhooned, Suur-Talli tänav 4, 6 ja 8 (Большая Конюшенная улица, дома №№ 4, 6 и 8)
- 1847–1850 enda elamu, Vassili saare 4. liin 15 (4-я линии Васильевского острова, дом № 15)
- 1859–1860 eesti Jaani kirik, Dekabristide tänav 54A (улица Декабристов, дом № 54A)
- 1862–1865 saksa reformeeritud kirik, Suur-Mere tänav 58 (Большая Морская улица, дом № 58). Kaasautor David Grimm. 1930. aastatel ehitati ümber sidetöötajate kultuurimajaks
- 1859–1863 Jumalaema Kaitsmise kirik Sergiose Rannikukloostris. Kaasautor Roman Kuzmin. Õhiti 1964
- 1861 keisri ihukaardiväe ulaanipolgu maneež, Avrovi tänav 20 (улица Аврова, дом № 20)
- 1861–1864 Maarja luteri kirik, Katariina tänav 43 (Екатерининская улица, дом № 43)
- 1861 Pauluse luteri kirik, Lenini prospekt 16 (проспект Ленина, дом № 16). Lammutati 1970. aastatel
- 1850ndad Wöhrmanni villa (projekt; teostamata)
- 1852–1855 Börsihoone (praegu kunstimuuseum "Riia Börs"; läti Mākslas muzejs „Rīgas Birža“)
- 1848 Rüütelkonna hoone (projekt; teostamata)
- 1864 saksa kirik, Unioninkatu/Unionsgatan 1. Kaasautor Carl Johan von Heideken
- 1867–1869 Johann Meyeri villa. Sai kannatada õhurünnakutes veebruaris 1945, lammutati 1953
- 1872–1874 vene õigeusu kirik, pühitsetud vagale samburile Siimeon nooremale. Kaasautor Karl Weißbach
- 1892–1894 reformeeritud kirik. Kannatas õhurünnakutes veebruaris 1945, taastati 1948, lammutati 1963