Hemimysis anomala | |
---|---|
Hemimysis anomala | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Alamhõimkond |
Vähid Crustacea |
Klass |
Ülemvähid Malacostraca |
Selts |
Müsiidilised Mysidacea |
Sugukond |
Mysidae |
Perekond |
Hemimysis |
Binaarne nimetus | |
Hemimysis anomala G. O. Sars, 1907 |
Hemimysis anomala on müsiidiliste (Mysidacea) seltsi kuuluv mage- ja riimveeline üheaastane vähiliik. Invasiivne võõrliik, kes Euroopas hakkas levima 1950. aastatel. Läänemerest leiti see 2009. aastal.
Loom on 6–13 mm pikk, elevandiluuvalge värvusega kuni poolläbipaistev, iseloomulike punast värvi täppidega karapaksil ja telsonil. Värvumus sõltub valgus- ja temperatuuritingimustest, varjus elavatel isenditel võivad täpid olla tumedamad. Noorloomad on läbipaistvamad kui täiskasvanud. Hemimysis anomala telson on nürima kujuga kui reliktsel kuulmiksabal ja kahe pika jätkega nurkades. Emasloomad on isasloomadest veidi suuremad.[1]
Liigi algkoduks peetakse Musta, Aasovi ja Kaspia mere regiooni, Doni, Doonau, Dnepri ja Dnestri jõgesid ning riimveelisi rannikualasid. Praeguseks leidub liiki lisaks neile meredele põhjapoolkera Atlandi ookeanis, Suure Järvistu järvedes, Põhjameres ja Läänemeres.[2]
Hemimysis anomala eelistab kiviseid substraate, kuid esineb ka pehme põhjaga veekogudes. Liiki leidub lainetusele mõõdukalt avatud merepiirkondades. Ta elab meelsasti mesotroofses veekeskkonnas, aga võib elada ka eutroofses vees.[3]
Liigub ujudes. Toitub hõljumist, on omnivoor ja kiskja.[3]