Jutta Müller (neiuna Lötzsch; 13. detsember 1928 Chemnitz – 2. november 2023 Bernau bei Berlin) oli Saksamaa iluuisutaja ja iluuisutamistreener.
Ta oli üks maailma edukamaid iluuisutamistreenereid: tema õpilased pälvisid kokku kolm olümpiavõitu ning tulid kümme korda maailma-, 18 korda Euroopa ja 42 korda Saksa DV meistriks.
Jutta Müller kasvas üles Chemnitzis. Tema vanemad olid 1930. aastal Saksimaa maadluse meistriks tulnud vedurijuht Emil Lötzsch ja tema abikaasa Marie Lötzsch (sündinud Prußky). Alates 1946. aastast oli Müller Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei (SED) liige.
1949. aastal võitis ta koos Irene Salzmanniga Saksa DV meistrivõistlused naiste paarisuisutamises. See kategooria loodi meeste puudumise tõttu Saksamaal pärast teist maailmasõda. 1953. aastal võitis ta sama taseme meistrivõistlustel naisüksiksõidus pronksmedali.
Pärast teist maailmasõda sai Müllerist saksa keele, muusika-, kehalise kasvatuse ja matemaatikaõpetaja. Ta õppis Leipzigis kõrgemas kehakultuurikoolis. Jutta Seyferti nime all tuli ta 1953. aastal Saksa DV meistrivõistlustel kolmandaks.
1955. aastal alustas ta tööd iluuisutamistreenerina Karl-Marx-Stadtis. Järgmistel aastakümnetel sai temast üks edukamaid treenereid maailmas.
Mülleri esimene õpilane oli tema enda tütar Gabriele Seyfert, kes tuli kaks korda maailmameistriks (1969 ja 1970). Seejärel treenis ta Günter Zöllerit, Jan Hoffmanni, Sonja Morgensterni, Marion Weberit, Anett Pötzschi, Constanze Genseli, Katarina Witti, Simone Langi, Evelyn Großmanni ja Ronny Winklerit, kes võistlesid edukalt nii Euroopa kui ka maailmameistrivõistlustel.
1968. aastal tekitas Gaby Seifert sensatsiooni, sooritades maailmas esimesena naiste vabakavas kolmese rittberger'i. Ühtlasi sai temast Euroopa meistrivõistlustel esimene naisiluuisutaja, kes tegi hüpet sooritades oma telje ümber kolm täisringi – see saavutus aitas tal tulla esimest korda Euroopa meistriks.
1971. aastal sooritas Mülleri õpilane Sonja Morgenstern esimesena maailmameistrivõistluste ajaloos kolmese salchow'. Anett Pötzsch saavutas tohutu edu: tuli 1978. ja 1980. aastal maailmameistriks ning 1980. aastal olümpiavõitjaks; tema vabakavad olid kõrgeima tehnilise tasemega. Laineid lõi ka Jan Hoffmann, kes sai alates 1974. aastast maailmas teise iluuisutajana hakkama kolmese lutz'iga. See võimaldas tal tulla 1974. aastal Euroopa ja maailmameistriks, aastatel 1977–1979 kolm korda Euroopa meistriks ja 1979. aastal maailmameistriks.
1980. aasta olümpiamängudel võitsid Mülleri õpilased kaks kuldmedalit.
Jutta Mülleri parim õpilane oli üks läbi aegade suurimaid iluuisutajaid, 1984. ja 1988. aasta olümpiavõitja Katarina Witt. Tema kavadest said suurepäraselt sooritatud tehniliste elementide ja kõrge kunstilise stiili meistriteosed.
1990. aastal tuli Euroopa meistriks Eveline Grossmann ja 2004. aastal Dortmundi maailmameistrivõistlustel sai Mülleri juhendatav Stefan Lindemann pronksmedali.
Kokku võitsid tema õpilased Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt ning olümpiamängudelt 58 medalit. Müller arendas välja oma uuendusliku stiili, milles keskendus eelkõige uisutamise sportlikule poolele ning uutele keerukatele (ja kohati rekordilistele) elementidele. Selle kõrval näitas ta oma kunstilist võimekust ja lõi harmoonilisi uisukavasid. Ta pööras palju tähelepanu kostüümidele ja mõtles nende kavandid ise välja.
Müller pälvis oma silmapaistvate saavutustega Saksa DV-s suurt tunnustust. 1980. aastal anti talle orden teenete eest isamaa ees ja 1988. aastal Karl Marxi orden, 1984. aastal sai ta SDV töökangelase aunimetuse.
Panuse eest iluuisutamisse valiti ta 2004. aastal maailma iluuisutamise kuulsuste halli.
2008. aastal sai Müller Chemnitzi linna aukodanikuks.
Esimesest abielust Wolfgang Seyfertiga sündis tal tütar Gabriele Seyfert. 1955. aasta detsembrist oli ta abielus Saksa DV jalgpalluri Bringfried Mülleriga (1931–2016).
2022. aasta suvel kolis Jutta Müller oma kodulinnast Chemnitzist Bernau bei Berlini, kus elas hooldekodus. Ta suri seal veidi vähem kui kuus nädalat enne 95-aastaseks saamist.