"Jõest mereni" (araabia keeles من النهر إلى البحر – 'min an-nahr ʾilā l-baḥr'[1][2]) on poliitiline loosung, mis viitab geograafilistele aladele Jordani jõe ja Vahemere vahel. Sama piirkonda kirjeldatakse ka kui Palestiinat[3] ja Eretz Israeli, mis hõlmab nüüdisaegset Iisraeli ja Iisraeli okupeeritud Palestiina alasid: Jordani Läänekallast, Ida-Jeruusalemma ja Gaza sektorit.[4][5]
Väljendit "jõest mereni" hakati üldsuse seas laialdasemalt tutvustama 1960. aastatel osana üleskutsest Palestiina tunnustamiseks demokraatliku riigina, mis vabastaks palestiinlased nii Iisraeli kui ka teiste araabia režiimide, näiteks Jordaania ja Egiptuse, surve all elamisest. 1960. aastatel kutsus PLO (Palestiina Vabastamise Organisatsioon) selle fraasiga üles muutma Palestiinat demokraatlikuks ja ilmalikuks riigiks, mis hõlmaks kõiki ÜRO Palestiina küsimustega tegeleva komitee välja pakutud eraldusplaanis sätestatud Kohustusliku Palestiina alasid. Kui algselt hõlmas see ala ainult palestiinlasi ja neid juutide järeltulijaid, kes olid Palestiinas elanud enne esimest Aliyahi, siis hiljem seda laiendati. 1964. ja 1968. aasta Palestiina Rahvusnõukogu (PNC) põhikirjas nõuti "okupeeritud kodumaa taastamist tervikuna"[6] ning maa ja põliselanike õiguste, sealhulgas enesemääramisõiguse, taastamist. Teisisõnu nõudis PNC dekoloniseerimist, mis aga ei tähendanud kõikide juutide väljasaatmist või väljaarvamist Palestiina rahva hulgast. Vastavalt 1964. aasta hartale loetakse Palestiina päritolu juute palestiinlasteks, kui nad on valmis elama Palestiinas rahumeelselt ja lojaalselt. 1969. aastaks oldi hüüdlauset "Vaba Palestiina jõest mereni" hakatud kasutama tähistamaks uut demokraatlikku ilmalikku riiki praeguse etnoreligioosse Iisraeli riigi osade asemel.
Palestiina progressiivid kasutavad seda lauset ühtse demokraatia kehtestamise nõudmiseks kogu territooriumil.[7] Öeldakse ka, et see on üleskutse rahule ja võrdsusele pärast Iisraeli aastakümneid kestnud sõjalist valitsemist miljonite palestiinlaste üle.[8]
Pärast selle loosungi kasutamist erinevate Palestiina fraktsioonide poolt, ja eriti islamistlik-militaristliku rühmituse Hamas poolt, kes kasutas seda fraasi oma 2017. aasta hartas, on see sattunud rahvusvahelise kriitikatule alla. Loosungi selline kasutamine on pannud kriitikud väitma, et loosung õhutab kaudselt Iisraeli hävitamisele ning nõuab juudi elanikkonna väljasaatmist või hävitamist. Mõned riigid on kaalunud selle juhtlause kasutamise kriminaliseerimist.[9][8][10][11]
Elliott Colla artikli kohaselt, mis ilmus veebisaidil Mondoweiss, on oluliseks ajalooliseks kontekstiks juhtlase "Jõest mereni" mõistmisel Palestiina lõhenemise ja killustamise lugu ning Palestiina alade omastamine ja annekteerimine Iisraeli poolt.[12] Colla viitab oma artiklis ÜRO 1947. aasta Palestiina eraldusplaanile, millega tehti ettepanek jagada maa jõe ja mere vahel, 1948. aasta Nakbale, millega seda plaani hakati ellu viima, 1967. aasta sõjale, mille järel Iisrael okupeeris Jordani Läänekalda ja Gaza, Oslo kokkulepetele, mis killustasid Palestiina territooriumi Jordani Läänekaldal Palestiina enklaavideks või nn "Bantustani saarestikuks, mida ümbritsesid Iisraeli asundused, baasid ja kontrollpunktid" ning Iisraeli eraldusmüürile, mis püstitati esimest korda pärast Teist Intifadat.[12]
Selle väljendi täpne päritolu on vaieldav.[13] Ameerika ajaloolase Robin D. G. Kelley sõnul kasutati seda fraasi algselt "sionistliku loosungina tähistamaks Eretz Israeli piire".[3] Iisraeli-Ameerika ajaloolane Omer Bartov märgib, et sellise keelepruugi sionistlik kasutamine eelnes Iisraeli riigi rajamisele 1948. aastal ja see sai alguse Vladimir Jabotinski juhitud revisionistliku sionismi liikumisega. Selle liikumise eesmärk oli kogu Palestiinat hõlmava juudiriigi rajamine. Nende üheks lööklauseks oli: "Jordanil on kaks rannikut; see on meie ja teine samuti", viidates juudiriigile, mis ulatub Jordani jõest isegi kaugemale.[14]
Kelley kirjutab, et juhtlause "Jõest mereni" võttis Palestiina Vabastusorganisatsioon kasutusele 1960. aastate keskel. PLO Palestiina Rahvusnõukogu 1964. aasta hartas kutsuti üles "anastatud kodumaa täielikule taastamisele". 1964. aasta hartas märgiti, et "juute, kes on Palestiina päritolu, käsitletakse palestiinlastena, kui nad on valmis elama Palestiinas rahumeelselt ja lojaalselt". Sellega määratleti "palestiinlastena" konkreetselt neid inimesi, kes elasid Palestiinas 1947. aastani."[15] 1968. aastal vaadati harta uuesti läbi ja uue versiooni kohaselt määratleti palestiinlastena "juute, kes elasid Palestiinas kuni sionistliku sissetungi alguseni".[15] Arizona ülikooli professori Maha Nassari sõnul hakati kõnealust fraasi 1960. aastatel kasutama osana laiemast üleskutsest Palestiina tunnustamiseks demokraatliku riigina, mis vabastaks palestiinlased nii Iisraeli kui ka teiste araabia režiimide, näiteks Jordaania ja Egiptuse, surve all elamisest.[16][17]
1977. aastal kasutati selle fraasi kontseptsiooni Iisraeli erakonna Likud valimismanifestis, milles väideti, et "mere ja Jordani vahel on ainult Iisraeli suveräänsus".[18][19]
Elliott Colla sõnul on ebaselge, millal ja kus loosung "jõest mereni" Palestiina vastupanuliikumises esimest korda kasutusele võeti.[12] 2023. aasta novembris kirjutas Colla, et 1960. ja 1970. aastate Palestiina revolutsioonilises meedias selle väljendi kasutamist – ei standardses ega Levantine'i araabia keeles – silma ei hakka ning "seda ei kasutata ei 1964. ega 1968. aasta Palestiina rahvuslikes hartades ega ka 1988. aasta Hamasi hartas".[12]
1979. aastal kasutasid seda väljendit Põhja-Ameerika Palestiina kongressil osalenud delegaadid.[20]
Colla märgib, et Esimese Intifada aktivistid (1987–1993) "mäletavad erinevate variatsioonide kuulmist sellest fraasist araabia keeles alates 1980. aastate lõpust" ja nende grafitis kasutamist on mainitud sellistes väljaannetes nagu Saleh Abd al-Jawadi "Faṣā'il al-ḥaraka al-waṭaniyya al-Filasṭīniyya fi-l-arāḍī al-muḥtalla wa-shu'ārāt al-judrān" (1991) ja Julie Peteeti "Kirjutamine seintel: The Graffiti of the Intifada" (1996). [12]
Kõnealust väljendit kasutati ka organisatsiooni B'Tselem 2021. aasta aruandes "Juudi ülemvõimu režiim Jordani jõest Vahemereni: see on apartheid", mis kirjeldas Iisraeli de facto võimu jõest mereni – ehk Läänekaldast Gazani – apartheidina.[21][22]
Väljendit "jõest mereni" on protestidel kasutatud loosungitel, tavaliselt riimipaari esimese reana.
Versiooni min an-nahr ʾilā l-baḥr / Filasṭīn sa-tatḥarrar ( من النهر إلى البحر / فلسطين ستتحرر, "jõest mereni / Palestiina saab vabaks") fookus on vabadusel.[23]
Versioon min il-ṃayye li-l-ṃayye / Falasṭīn ʿarabiyye ( من المية للمية / فلسطين عربية, "veest veeni/ Palestiina on Araabia") on araabiameelne ja versioon min il-ṃayye la-l-ṃayye / Falasṭīn islāmiyye ( من المية للمية / فلسطين إسلامية, "veest veeni/ Palestiina on islamimaa") islamimeelne.[12] Colla sõnul kinnitavad Palestiina teadlased mõlema versiooni kasutamist grafitis 1980. aastate lõpus, Esimese Intifada perioodil.[12]
"From the river to the sea, Palestine will be free" ("Jõest mereni, Palestiina saab vabaks") – min an-nahr ʾilā l-baḥr / Filasṭīn sa-tatḥarrar tõlge – on versioon, mis on Palestiinaga solidaarsust väljendanud inglise keelt kõnelejate seas ringelnud vähemalt 1990. aastatest alates.[12]
Sarnaseid formulatsioone on kasutanud sionistid ja iisraellased. Omer Bartov märgib, et revisionistliku sionistliku juhi Vladimir Jabotinsky laulus "The East Bank of the Jordan" ("Jordani idakallas") kasutati sõnastust שתי גדות לירדן: זו שלנו, זו גם כן – "Jordanil on kaks kallast; see siin on meie oma ja teine on ka".[14][24]
Likudi partei kasutas sõnastust בין הים לירדן תהיה רק ריבונות ישראלית – "mere ja Jordani vahel on ainult Iisraeli suveräänsus".[25][26]
"Osana 2017. aastal muudetud hartast lükkas Hamas tagasi "kõik alternatiivid Palestiina täielikule ja terviklikule vabastamisele jõest mereni", viidates kõigile endise Kohustusliku Palestiina aladele ja, koos sellega, juudiriigi suveräänsuse lõpule selles piirkonnas.[3][16][27] Islami džihaad kuulutas, et piirkond "jõest mereni – [Palestiina] on araabia islamimaa, millest on seadusega keelatud loovutada ühtegi tolli ning Iisraeli kohalolek Palestiinas on kehtetu eksistents, mida on seadusega keelatud tunnustada".[28] Islamistid on kõnealusest fraasist kasutanud versiooni "Palestiina on islamimaa jõest mereni".[29]
Seda fraasi on kasutatud osana 2017. aastal ümber sõnastatud platvormist, milles kuulutati: "Hamas lükkab tagasi kõik alternatiivid Palestiina täielikule ja terviklikule vabastamisele, jõest mereni [...] nagu sätestatud 4. juunil 1967."[30]
Seda fraasi kasutas ka Iisraeli valitsev Likudi partei osana nende 1977. aasta valimismanifestist, milles märgiti, et "Juudamaad ja Samaariat ei anta ühelegi välisriigi administratsioonile; mere ja Jordani vahel on ainult Iisraeli suveräänsus.”[31][32][33] Sama loosungit kordas Menachem Begin.[34] Sarnast sõnastust on viimasel ajal kasutanud ka teised Iisraeli poliitikud, nagu nt Gideon Sa'ar ja Uri Ariel parteist HaBayit HaYehudi (tõlkes “Juudi kodu”). Aastal 2014 ütles Ariel: "Jordani jõe ja Vahemere vahel on ainult üks riik, milleks on Iisrael.”[3] Seda fraasi on oma sõnavõttudes kasutanud ka Iisraeli peaminister ja Likudi parteiliige Benjamin Netanyahu.[13] Sarnast sõnastust on viimasel ajal kasutanud mitmed teised Iisraeli poliitikud.[3]
Ameerika vägede poolt al-Qaeda asutaja Osama bin Ladeni tapmise käigus kätte saadud materjalide hulgas oli Ameerika rahvale suunatud kõne, milles bin Laden pakkus välja majandus- ja julgeolekutagatised vastutasuks "teekaardi eest, mis tagastab Palestiina maa meile, kõik sellest, merest jõeni, on islamimaa, mida ei tohi kaubelda ega anda ühelegi poolele".[35][36][37][38]
27. septembril 2008 ütles Hizbollah' peasekretär Hassan Nasrallah miitingul: "Palestiina, merest jõeni on araablaste ja palestiinlaste omand ning kellelgi pole õigust loobuda ühestki liivaterast või ühest kivist, sest iga tera on püha. Kogu maa tuleb tagastada selle õigusjärgsetele omanikele."[39]
Iraani president Ebrāhīm-e Ra'īsī on kasutanud seda väljendit 2023. aastal, öeldes: "Ainus lahendus on Palestiina riik jõest mereni," viidates konflikti lahendamisele sellise Palestiina riigiga, mis hõlmaks kõiki endisi Kohustusliku Palestiina alasid, kus praegu asuvad nii Iisraeli kui ka Palestiina alad.[40][41][42]
2003. aastal viitas toonane Iraagi president Saddam Hussein Iraagi armee loomise aastapäeval peetud kõnes Palestiina rahvale ja Iisraeli-Palestiina konfliktile, öeldes: "Elagu Palestiina, vaba ja araab, merest jõeni."[43]
30. oktoobril 2023 visati Briti parlamendiliige Andy McDonald Tööparteist välja pärast seda, kui ta oli oma palestiinameelses kõnes öelnud: "Me ei puhka enne, kui saavutatud on õiglus; enne kui kõik inimesed, iisraellased ja palestiinlased, jõest mereni, saavad elada rahus ja vabaduses.” Partei kirjeldas McDonaldi kommentaari kui "sügavalt solvavat.”[33][44] McDonald vastas toona: "Neid sõnu ei tohiks tõlgendada ühelgi muul viisil, kui sellena, millena need on mõeldud. Nimelt kui südamest tulnud palvet lõpetada tapmine Iisraelis, Gazas ja okupeeritud Jordani Läänekaldal ning lasta kõikidel selle piirkonna rahvastel elada vabaduses ilma vägivallaohuta.”[8]
1. novembrist 2023 keelas Ühendkuningriigi Jalgpalliliit oma mängijatel selle väljendi kasutamise, märkides, et meeskondadele tehti selgeks, et "seda fraasi peetakse paljude jaoks solvavaks", ja et jalgpalliliiga järgib politsei juhiseid selle kohta, kuidas [nad] peaksid toimima ja reageerima, kui mängijad on seda kasutanud.[45]
30. novembril 2018 vallandas CNN Ameerika akadeemiku Marc Lamont Hilli poliitilise kommentaatori kohalt pärast tema esinemist rahvusvahelisel Palestiina rahva solidaarsuse päeval ÜROs.[3][46] Ta oli lõpetanud oma kõne sõnadega: "...meil on võimalus pakkuda solidaarsust mitte ainult sõnades, vaid pühendudes sellisele poliitilisele tegevusele rohujuure tasandil, kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil, mis aitaks seada jalule õigluse. Ja see oleks vaba Palestiina, jõest mereni.”[47] Kriitikud taunisid väljendi "jõest mereni, Palestiina saab vabaks" kasutamist tema kõnes põhjusel, et sama väljendit kasutab ka Hamas.[3] Organisatsioon ADL (Anti-Defamation League) süüdistas Hilli väljendi "jõest mereni" kasutamises Iisraeli hävitamise koodina.[46] Hill palus vabandust, kuid kirjutas hiljem Twitteris: "Te ütlete, et väljendil "jõest mereni" on "universaalselt" mõistetav juudiriigi hävitamise tähendus? Mille alusel te seda väidate? Kas see tähendas hävitamist, kui Likudi partei kasutas seda oma tunnuslauses? Või kui seda kasutavad Iisraeli parempoolsed?"[3]
7. novembril 2023 mõistis USA esindajatekoda Rashida Tlaibi hukka osalt just selle väljendi kasutamise eest,[3][48] mida Tlaib kaitses kui "püüdlemist vabaduse, inimõiguste ja rahumeelse kooseksisteerimise poole, mitte surma, hävitamise või vihkamise poole.” Enne hääletust kritiseeris demokraatide juht Hakeem Jeffries seda väljendit kui miskit, mida mõistetakse üleskutsena hävitada Iisrael.[49] 8. novembril 2023 mõistis Valge Maja Tlaibi avalikult hukka selle fraasi kasutamise eest. Valge Maja pressisekretär Karine Jean-Pierre ütles, et "mis puutub fraasi "jõest mereni" kasutamisse, siis see on lõhestav ja haavav; paljud leiavad, et see on haavav ja paljud peavad seda antisemiitlikuks.” Ta lisas, et Valge Maja "taunib kategooriliselt väljendi kasutamist seoses selle (2023 Iisraeli-Hamasi) konfliktiga."[50]
Fraasi on kasutatud kõikjal sotsiaalmeedias,[51][52] sealhulgas TikTokis.[53]
15. novembril 2023 pöördusid juudi rahvusest suunamudijad ja kuulsused erakõnedes TikToki juhtide poole palvega piirata platvormil selle fraasi kasutamist. TikToki operatsioonide juht Adam Presser teatas, et “võtame maha ainult sellise sisu, mille puhul ei teki küsimust, mida täpselt mõeldud on... et sisu on vägivaldne," lisades, et “kui keegi kasutab seda tavapärases kontekstis, siis on seda peetud aktsepteeritavaks väljendiks.” TikTok avaldas, et sisu, milles seda väljendit kasutatakse "vägivalda õhutaval ja vihkamist levitaval viisil"[53] ei ole platvormil lubatud. Väljaande Fortune artiklis käsitleti üht teist Zoomi koosolekut, mis leidis aset 16. novembril “umbes 40 peamiselt juudi päritolu tehnoloogiajuhi,” sealhulgas Anthony Goldbloomi, ja TikToki juhtide vahel. Koosolekul väideti, et platvormi algoritm eelistas "Palestiinat toetavat sisu Iisraelimeelsele sisule" ja survestati platvormi "kasutajate käitumisjuhiseid üle vaatama”. Ettevõte lükkas tagasi platvormi teemaviidete "nürid võrdlused" ja teatas, et sisu tasakaalustamatus ei tulene "algoritmi ühestki tahtlikust ega ka tahtmatust kallakust.”[54]
17. novembril 2023 teatas Twitteri omanik Elon Musk muudatusest kehtivates reeglites, märkides, et kasutajad, kes kasutavad väljendeid "dekoloniseerimine,” "jõest mereni" või muid sarnaseid väljendeid, blokeeritakse. Ta väitis, et neid väljendeid on kasutatud ekstremistliku vägivalla või genotsiidi eufemismidena.[55] Muski teade avaldati kaks päeva pärast seda, kui teda ennast oli kritiseeritud platvormil tehtud "antisemiitliku postituse heakskiitmise" eest, misjärel ettevõtted nagu IBM, Comcast, Apple, Paramount Global, Disney ja Lionsgate teatasid oma reklaamide ajutisest eemaldamisest platvormilt.[56][57][58]
Organisatsiooni Anti-Defamation League tegevjuht Jonathan Greenblatt tunnustas Muski sellist toimimist 17. novembril, kirjeldades seda "tähtsa ja teretulnud sammuna,” ja nimetades teda "liidriks võitluses vihkamise vastu.”[57] Ajakiri Rolling Stone väljendas kahtlust Twitteri kasutajate blokeerimises "emma-kumma fraasi kordamise" pärast. Noah Lanard väljaandest Mother Jones kirjutas, et uus reeglistik kehtib "eeldatavasti ainult nendele, kes kasutavad seda fraasi [jõest mereni] palestiinlaste toetuseks" ja väitis, et Musk "püüab varjata oma eelarvamusi.”[59] Palestiinameelsed kasutajad kritiseerisid Muski uut reeglistikku, väites, et see paneb legitiimsed poliitilised väljaütlemised ühte patta "üleskutsetega vägivallale" ja "piirab sõnavabadust.”[60]
Väljendit on laialdaselt kasutatud palestiinameelsetel protestiliikumistel.[61] Seda on sageli kasutatud juhtlausena palestiinameelsetel meeleavaldustel, tavaliselt koos sellele järgneva või eelneva fraasiga "Palestiina saab vabaks" (fraas riimub inglise keeles, araabia keeles mitte).[62][63][64][65] Väljendi tõlgendused erinevad, olenevalt selle toetajatest. 14. novembril ettevõtte Arab World for Research and Development poolt läbi viidud küsitluses nõustusid 74,7% palestiinlastest väitega, et nad toetavad ühtset Palestiina riiki "jõest mereni”, samas kui vaid 5,4% vastanutest toetas lahendust “üks riik kahe rahva jaoks.”[66][67][68]
Kodanikutegelased, aktivistid ja progressiivsemad väljaanded on öelnud, et see väljend kutsub üles kasutama ühe riigi lahendust: kogu ajaloolist Palestiinat hõlmavat üht ilmalikku riiki, kus kõikidel inimestel eri religioonidest on võrdne kodakondsus. See on vastupidine kahe riigi lahendusele, mis näeks ette juudiriigi kõrval eksisteeriva Palestiina riigi.[16][7][69][70] Väljendi kasutamist on kirjeldatud kui seismist palestiinlaste õiguse eest "elada vabalt maal jõest mereni.” Palestiina kirjanik Yousef Munayyer on kirjeldanud fraasi kui "vastulauset Palestiina maa ja rahva killustamisele Iisraeli okupatsiooni ja diskrimineerimise kaudu.”[33] Ka on öeldud, et see tähendab "võrdset vabadust ja väärikust Palestiina rahvale.”[69][9] Elliott Colla on leidnud esimesi märke selle väljendi kasutamisest Palestiina protestikultuuris Esimese Intifada aegses (1987–1993) grafitis.[12][71][72]
8. novembril 2023 teatas ettevõte Amazon Newsweekis, et ei kavatse eemaldada palestiinameelseid kaupu, sealhulgas selle loosungiga rõivaid, märkides, et need tooted ei "riku meie eeskirju“, mis keelavad müüa "vägivalda, rassilist, seksuaalset või usulist sallimatust reklaamivaid, õhutavaid või ülistavaid tooteid.”[73]
Mõned poliitikud ja eestkõnelejad, sh organisatsioonid Anti-Defamation League[17] ja Ameerika Juudi Komitee,[17] on nimetanud seda väljendit antisemiitlikuks, vaenukõneks ja genotsiidile õhutavaks.[17][74][75] Nende väitel röövib see juutidelt enesemääramisõiguse nende "esivanemate kodumaal" [17] või pooldab nende väljasaatmist või hävitamist.[11][76][77] Loosungi kriitikud väidavad, et seda on selgesõnaliselt kasutatud nõudmiseks, et kontrolli vaidlusalusele maale võtaks täielikult üle araabia võim, Iisraeli riigi ja selle juudi rahvusest kodanike arvelt.[28][78][79][80]
9. novembril 2023 mõistis selle fraasi kasutamise hukka Harvardi ülikooli president Claudine Gay.[81]
Palestiina-Ameerika kirjanikud, sh Yousef Munayyer ja Arizona Ülikooli professor Maha Nassar on kirjutanud, et süüdistused, justkui loosung oleks üleskutse genotsiidile, tuginevad rassismi ja islamofoobia eeldamisele palestiinlaste kavatsustes.[12]
Nadia Abu El Haj märgib, et kriitikud, kes iseloomustavad seda loosungit kui "ohtlikku," "ähvardavat" või üleskutsena "genotsiidsele vägivallale” siis, kui seda on kasutatud Palestiina toetuseks, ei esita samaväärseid väiteid, kui loosungit kasutavad iisraellased.[82]
Araabia maade poliitilisi loosungeid uurinud teadlane Elliott Colla kirjeldab selle väljendi kritiseerimist järgnevalt: “Juhtlause esimene fraas – "jõest mereni" – on tekitanud nii palju raevu. Juudi rahvuse juhtivad kogukondlikud institutsioonid, eelkõige ADL ja AJC, on rõhutanud, et see fraas on antisemiitlik. Viimaste aastate jooksul on nad andnud antisemitismile uusi määratlusi, mis muudavad paljud tavalised Palestiinaga solidaarsust väljendavad ilmingud ipso facto juudivastase vihakõne juhtudeks ... väljend "jõest mereni" figureerib silmatorkavalt nende süüdistustes kaheti mõistetava kõne antisemiitlikkuse kohta.”[12]
Oxfordi teadlane Ahmad Khalidi on vastanud neile, kes nimetavad seda fraasi genotsiidi toetavaks: "On täiesti võimalik, et mõlemad rahvad on vabad jõe ja mere vahel, kas "vaba" on iseenesest genotsiidi toetav? Ma arvan, et iga mõistlik inimene ütleks ei. Kas see välistab selle, et ka juudi elanikkond mere ja jõe vahelisel alal ei või vaba olla? Ma arvan, et iga mõistlik inimene ütleks jälle ei."[83]
2023. aasta augustis leidis Hollandi apellatsioonikohus, et sellele väljendile laieneb sõnavabaduse kaitse, kuna see "allub erinevatele tõlgendustele," sealhulgas sellistele, mis "on seotud Iisraeli riigi ja võimalik ka, et Iisraeli kodakondsusega inimestega, olemata seepärast seotud juutidega nende rassi või usu tõttu.”[10][52][84]
Pärast Hamasi 2023. aasta rünnakut Iisraeli vastu tegi Briti siseminister Suella Braverman ettepaneku võtta vastutuse alla inimesed, kes kasutavad seda loosungit teatud kontekstis.[85]
11. oktoobril 2023 keelas Viini politsei palestiinameelse meeleavalduse, tuues põhjenduseks fraasi "jõest mereni" kasutamise meeleavalduse kutsetes.[76][86]
Hollandi parlamendi enamus kuulutas selle väljendi üleskutseks vägivallale. Kohtusüsteem keeldus neil alustel süüdistusi esitamast põhjendusega, et fraas on seotud "Iisraeli riigiga ja võimalik, et ka Iisraeli kodakondsusega inimestega, olemata seepärast seotud juutidega nende rassi või usu tõttu.” Hiljem toetas seda otsust Hollandi ülemkohus.[10][52][84]
Ka Austria poliitikud on vaadelnud selle fraasi kasutamist kriminaalkuriteona, sh Austria kantsler Karl Nehammer, kes on öelnud, et fraasi tõlgendatakse üleskutsena tapmisele.[87]
5. novembril 2023 alustas politsei Tallinnas (Eestis) kriminaalmenetlust viie meeleavaldusel osalenu suhtes, kes olid kasutanud fraasi "Jõest mereni, Palestiina saab vabaks".[88][89]
11. novembril 2023 keelati see juhtlause Baierimaal (Saksamaal) ning "prokuratuur ja Baieri politsei hoiatasid, et edaspidi võrdsustatakse selle juhtlause kasutamine, ükskõik mis keeles, terroriorganisatsioonide sümboolika kasutamisega. See võib kaasa tuua kuni kolmeaastase vanglakaristuse või rahatrahvi".[90][91]
16. novembril 2023 teatati, et selle juhtlause kasutajaid võidakse nüüdsest kriminaalkorras karistada Tšehhi Vabariigis.[92][93][94]
17. novembril 2023 teatati menetluse peatamisest mehe suhtes, keda politsei süüdistas selle väljendi kasutamise eest Kanadas Calgarys.[95]
This remained the Palestinian position after 1948, when the aim of the newly formed PLO in 1964 was “the recovery of the usurped homeland in its entirety,” as the preamble to the 1964 Palestine National Charter phrased it.
Hamas believes that no part of the land of Palestine shall be compromised or conceded, irrespective of the causes, the circumstances and the pressures and no matter how long the occupation lasts. Hamas rejects any alternative to the full and complete liberation of Palestine, from the river to the sea.
الالتزام بأن فلسطين -من النهر إلى البحر- أرض إسلامية عربية يحرم شرعا التفريط في أي شبر منها، والوجود الإسرائيلي في فلسطين وجود باطل، يحرم شرعا الاعتراف به.
... a message reminiscent of the popular intifada slogan 'Palestine is ours from the river to the sea,' which in the hands of the Islamists became 'Palestine is Islamic from the river to the sea.'
"The only solution for this conflict is the resistance continuing against the Israeli oppression until the establishment of the Palestinian state from the river to the sea," he says, echoing protest chants seen as calling for the destruction of Israel.
After careful consideration, we will be writing to all clubs to make it clear that this phrase is considered offensive to many, and should not be used by players in social media posts. "The player has apologised and deleted the tweet. We are strongly encouraging clubs to ensure that players do not post content which may be offensive or inflammatory to any community. "If this phrase is used again by a football participant, we will seek police guidance on how we should treat it and respond.
Thus, the MAB slogan 'Palestine must be free, from the river to the sea' is now ubiquitous in anti-Israeli demonstrations in the UK ...
When asked "Do you support the solution of establishing one state or two states?" the majority (74.7%) of respondents answered that they support a single Palestinian state "from the river to the sea." The support for a single Palestinian state was more commonly held by Palestinians living in the West Bank (77.7%) than Palestinians living in Gaza (70.4%.) A total of 17.2% of respondents said they supported a two-state solution, with Palestinians in Gaza (22.7%) supporting this solution to a greater extent than Palestinians living in the West Bank (13.3%.) Only 5.4% of respondents said they would support a "one-state for two peoples" solution.
"From the river to the sea, Palestine will be free," runs a Palestinian slogan. Originally a call for a secular state in historic Palestine between the river Jordan and the Mediterranean, it soon became a sectarian slogan, deeply inflected by antisemitism. In the hands of Hamas, it is a call for the driving out of all Jews from the region; at best, a demand for ethnic cleansing, at worst for genocide.
While that may be a tacit acknowledgment of Israel's existence, the revision stops well short of recognizing Israel and reasserts calls for armed resistance toward a 'complete liberation of Palestine from the river to the sea.'... "Hamas is attempting to fool the world, but it will not succeed," said a statement from the Israeli prime minister's office. "Daily, Hamas leaders call for genocide of all Jews and the destruction of Israel."
Hamas' ideology of extermination against everything Jewish is also having an effect in Germany," said the Central Council of Jews in Germany, the country's largest umbrella Jewish organization.
... except the boundary indicated in their slogan 'From the river to the sea', which stipulated the obliteration of the Jewish state.
PLO and its leaders remained at bottom committed to Israel's destruction
Meanwhile the endeavor to exterminate the Jews and destroy the state
I would encourage police to consider whether chants such as: 'From the river to the sea, Palestine will be free' should be understood as an expression of a violent desire to see Israel erased from the world, and whether its use in certain contexts may amount to a racially aggravated section 5 public order offence.