Kalevi spordihall

Kalevi spordihall mais 2024
Kalevi spordihall 2017. aastal

Kalevi spordihall on spordihall Tallinnas aadressil Juhkentali 12, hall avati uuesti pärast renoveerimist 2017. aasta 5. mail.[1]

Spordihall on ehitatud 1962. aastal ja on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Spordihalli on projekteerinud arhitektid Peeter Tarvas ja Uno Tölpus ning see avati pidulikult 24. novembril 1962. Spordihall on tuntud peamiselt korvpalliareenina, kuid seal tegeletakse ka kergejõustikuga.

Hoone peasissekäigu kohal on modernistlik pannoo, mille vasakul poolel on kujutatud võimlejatüdruk lindiga ja paremal seisab kolm figuuri. Pannoo on kujundanud Valli Lember-Bogatkina ja Margareta Fuks[2].

Kalevi spordihalli esimene kasutaja oli Nõukogude Liidu Jääballett, mis esines seal suure eduga peaaegu kuu aega. Jääballeti piletite müügist laekunud summa kattis peaaegu täielikult ehituskulud, mis olid umbes 400 000 rubla. Sel ajal, kui Kalevi spordihall oli Tallinna suurimaid saale, korraldati seal peale spordivõistluste ka näiteks tantsuturniire, moedemonstratsioone ja muid meelelahutusüritusi, muuhulgas ka legendaarne rahvusvaheline džässifestival "Tallinn '67".

Spordihoone kuulus kuni 2009. aasta oktoobrini spordiseltsile Kalev, kuid kohtutäitur pani peahoone Tallinna kesklinnas ning spordihalli juurde kuuluva kinnistu spordiklubi võlgade katteks sundmüüki.[3] Spordiseltsi Kalev esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul otsustas 22. oktoobril 2009 kogunenud seltsi üldkogu võõrandada koos tagasiostmise õigusega sundmüügis olnud Kalevi kinnistud võlausaldajale.[4] Spordihalli omanikuks sai Jaanus Glaase ettevõte OÜ Anemo Holding.[5]

2010. aastal ostis Tallinna linn Kalevi spordihalli endale. „Toonane, nii-öelda viimasel hetkel linna langetatud otsus oli ainuõige võimalus päästa üks meie spordiajaloo sümboleid, sest suure tõenäosusega oleks spordihall müüdud kinnisvaraarendajatele. Sel juhul me ei taasavaks täna ilmselt legendaarset spordihalli, vaid selle asemel küündiks kõrgustesse hotell või kortermaja,“ on Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas kommenteerinud linna ostuotsust.

Hoone renoveerimisel soojustati spordihalli välisseinad ja katus ning lammutati saalis olnud betoonist tribüünid. Spordisaali põrandapind viidi võrreldes varasemaga 90 cm madalamale. Sellega võideti nii palju põrandapinda, et spordihalli sai mahutada neli ristipidi täismõõdus korvpalliväljakut. Hallis on teleskooptribüünid 1780 istekohaga. Koos galeriidel olevate seisukohtadega mahutab hall ligikaudu 2000 pealtvaatajat. Renoveerimine maksis 8,6 miljonit eurot. [6]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Raepress (05.05.2017). ""Legendaarne Kalevi spordihall taasavas uksed spordisõpradele"". Tallinna linna koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.05.2017.
  2. ↑ Kalevi spordihall, 1962. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 23.10.2020)
  3. ↑ Tallinna haldussuutmatus viis spordiseltsi vara sundmüügini 15.10.2009
  4. ↑ Kalev võõrandas sundmüügis olnud kinnistud võlausaldajale. 26. oktoober 2009. Postimees.
  5. ↑ Lugu sellest, kuidas Kalevi spordipühamust korvpallihall ära „tinistati” 29. oktoober 2009. Eesti Päevaleht.
  6. ↑ Raepress (05.05.2017). ""Legendaarne Kalevi Spordihall taasavas uksed spordisõpradele"". Tallinna linna koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.05.2017.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]