Kituba keel

kituba keel (Munukutuba/Kikongo ya leta)
Kõneldakse	Kongo Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis
Kokku kõnelejaid	5,4 miljonit (1987. – 1990. a seisuga)[1][2]
Keelesugulus	benue-kongo keeled  bantu keeled  kongo keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Kongo Vabariik
Keelekoodid
ISO 639-3	mkw ktu

Kituba on bantu keelte rühma kuuluv keel, mis on üks ametlikke keeli Kongo Vabariigis ning mida räägitakse laialdaselt Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Tegemist on kongo keelel põhineva kreoolkeelega.^[1][2]

Kituba keelt räägib emakeelena Kongo Vabariigis 1 160 000 inimest (1987. a seisuga) ning Kongo Demokraatlikus Vabariigis 4 200 000 inimest (1990. a seisuga).^[1][2]

Kongo Vabariigis on kituba, mida seal nimetatakse ka monokutuba keeleks, levinud riigi lõunaosas, pealinna Brazzaville’i ümbruses. Kongo Demokraatlikus Vabariigis on kituba, mida tuntakse seal ka kikongo ya leta või kikongo-kituba keelena, levinud Alam-Kongo provintsis ja Bandundu provintsi lõunaosas. Kongo Demokraatlikus Vabariigis on 1990. aastal kituba keelde tõlgitud ka Piibel.^[1][2]

Kituba keeles on kasutusel ladina tähestik.^[1][2]

Keele struktuur

Foneetika

Kituba keeles on viis vokaali (a, e, i, o, u), mis häälduvad sarnaselt eesti keelega.

Konsonantide hääldustabel:^[3]

	Bilabiaalne	Labiodentaalne	Dentaalne	Alveolaarne	Postalveolaarne	Palataalne	Velaarne	Glotaalne
klusiiv	p, b		t, d				k, ɡ
prenasaal	mp, mb	mf mv	nt, nd	ns nz			ŋk, ŋɡ
nasaal	m		n				ŋ
frikatiiv		f v		s z				(h)
lateraal				l
poolvokaal	w					j

• Mõnedes dialektides on sõna ees asuvad helitud prenasaalsed konsonandid lühenenud lihtsateks konsonantideks. Näiteks on Pointe-Noire’i kituba keeles sõnadest mpimpa ja nketo saanud pimpa ja kento.
• Mõned dialektid kasutavad prenasaalsete alveolaarsete frikatiivide ees lisakonsonanti – näiteks on saanud sõnadest Kinsasa ja nzila Kintsasa ja ndzila.
• Alveolaarsed frikatiivid võivad muutuda postalveolaarseks enne /i/-d.

Grammatika

Asesõnad

Kituba keeles on isikulised ja omastavad asesõnad. Omastavaid asesõnu kasutatakse isikuliste asesõnade asemel, kui subjekti soovitakse esile tuua, näiteks:^[3]

Mwana na nge – sinu laps vs Mwana ya munu – Minu laps (mitte kellegi teise).

Isik	Ainsus		Mitmus
	Isikuline	Omastav	Isikuline	Omastav
I	mu	munu, mono	beto	beto
II	nge	nge	beno	beno
III	yá	yandi	ba	bau

Nimisõnad

Kituba keeles on enam-vähem, koos mõningate muudatustega, säilinud samad nimisõna klassid mis etnilises kikongo keeles.^[3]

Ainsus			Mitmus
Rühm	Eesliide	Näide	Rühm	Eesliide	Näide
0	–	mama ('ema)	2	ba-	bamama (emad)
1	mu-	muntu (inimene)	2	ba-	bantu (inimesed)
3	mu-	mulangi (pudel)	4	mi-	milangi (pudelid)
5	di-	dinkondo (banaan)	6	ma-	mankondo (banaan)
7	ki-	kima (asi)	8	bi-	bima (asjad)
9	n-/m-	nkosi (lõvi)	2+9	ba-n-	bankosi (lõvid)
11	lu-	ludimi (keel)	2+11	ba-lu-	baludimi (keeled)
12	ka-	kakima (pisiasi)	13	tu-	tubima (pisiasjad)
14	bu	bumbote (headus)
15	ku-	kubanza (mõtlema, mõtlemine)

Arvsõnad

• 1 – mosi
• 2 – zole
• 3 – tatu
• 4 – iya
• 5 – tanu
• 6 – sambanu
• 7 – nsambaudi
• 8 – nana
• 9 – uvua
• 10 – kumi^[4]

Tegusõnad

Kituba keeles on hästi arenenud tegusõnade süsteem koos ajavormide ja aspektidega. Enamikul tegusõnadel on pikk ja lühike versioon. Pikad vormid on kasutusel formaalses kirjalikus suhtluses, lühikesed vormid tavasuhtluses.

Tegusõnade infinitiivi vormi moodustatakse eesliitega /ku-/.

Tegusõna ’olema’ (kuvanda või kuvuanda) on ainukene ebaregulaarne tegusõna kituba keeles.^[3]

Aeg	Pikk vorm	Lühike vorm	Näide	Tõlge
Olevik ja lähitulevik	kele	ke	Yau kele nkosi.	See on lõvi.
Tulevik	kele/ata kuv(u)anda	ke/ta v(u)anda	Mu ta vuanda tata.	Minust saab isa.
Kestev olevik	kele kuv(u)andaka	ke v(u)andaka	Nge ke vuandaka zoba.	Sa oled rumal.
Lihttulevik	ata kuv(u)andaka	ta v(u)andaka	Beno ta vuandaka ya kukuela.	Te abiellute.
Minevik	v(u)andaka		Yandi vuanda kuna.	Ta oli seal.
Kestev minevik	v(u)andaka		Beto vuandaka banduku.	Me olime sõbrad.
Täisminevik	mene kuv(u)anda	me v(u)anda	Yandi me vuanda na Matadi.	Ta oli Matadis.
Kestev täisminevik	mene kuv(u)andaka	me v(u)andaka	Yandi me vuandaka mulongi.	Ta on olnud õpetaja.

Kõik muud tegusõnad moodustatakse abitegusõnadega, näiteks sõna kusala (töötama).

• /ke(le)/ + verb: hetkel või lähitulevikus toimuv tegevus
• /me(ne)/ + verb: lähiminevik
• /vwandaka/ + verb: kestev minevik
• /(a)ta/ + verb: tulevik

Aeg	Pikk vorm	Lühike vorm	Näide	Tõlge
Olevik ja lähitulevik	kele kusala	ke sala	Yandi ke sala.	Ta töötab.
Kestev olevik	kele kusalaka	ke salaka	Yandi ke salaka.	Ta töötab.
Minevik	salaka	salaka	Yandi salaka.	Ta töötas.
Lähiminevik	mene sala	me sala	Yandi me sala.	Ta on töötanud.
Kestev lähiminevik	mene salaka	me salaka	Yandi me salaka.	Ta on töötanud.
Kestev minevik	vuandaka kusala	va sala	Yandi vuandaka kusala.	Ta töötas.
Narratiiv	sala	sala
Tulevik	ata sala	ta sala	Yandi ta sala.	Ta töötab.
Kestev tulevik	ata salaka	ta salaka	Yandi ta salaka.	Ta hakkab töötama.

Sõnavara

Enamik kituba keele sõnu tulevad kikongo keelest. Ka teised bantu keeled, nagu näiteks jaka, lingala ja suahiili on seda mõjutanud. Lisaks on mõned sõnad laenatud prantsuse, portugali, hispaania ja inglise keelest, näiteks:^[3]

• sandúku (suah.k sanduku) – kast
• matáta (suah.k matata) – probleem
• letá (pr.k l'état) – riik
• kamiyó (pr.k camion) – veoauto
• sodá/solodá (pr.k soldat) – sõdur
• masínu (pr.k machine) – masin
• mísa (port.k missa) – mass
• kilápi (port.k. lápis) – pliiats
• katekisimu (ing.k catechism) – katekismus
• bóyi (ing.k houseboy) – majahoidja
• sapatu (port.k sapato) – king
• mesa (port./hisp.k mesa) – tabel
• dikopa (hisp.k copa) – tass
• simisi (pr.k chemise) – särk

Viited

1. [1] The Ethnologue. Kituba, a language of Congo.
2. [2] The Ethnologue. Kituba, a language of Democratic Republic of Congo.
3. [3] USA Foreign Service Institute (FSI) Kituba basic course.
4. [4] Munukutuba – learn Kituba language, Kituba thematic vocabulary.