Kultuuridevaheline psühhiaatria

Kultuuridevaheline psühhiaatria ehk kultuuripsühhiaatria on psühhiaatria haru, mis tegeleb psüühikahäirete kultuurilise kontekstiga ning etnilise mitmekesisuse põhjustatud väljakutsetega psühhiaatriliste teenuste osutamisel.

Üldist

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuridevaheline psühhiaatria tekkis mitut uurimisteemat ühendava valdkonnana: häirete leviku ja vormi uurimine eri kultuurides või riikides, immigrantide populatsioonide ja riikidesisese etnilise mitmekesisuse uurimine ning psühhiaatria enda kui kultuurilise "produkti" analüüs.[1] Varasem kirjandus oli seotud kolonialismiga ning läänelike psühhiaatriliste diagnostiliste kategooriate üleüldist kohaldatavust eeldama kalduvate varjupaikade psühhiaatrite või antropoloogide poolsete vaatlustega. Arthur Kleinmani 1977. aastal ilmunud mõjukat artiklit "Depressioon, somatisatsioon ja "uus kultuuridevaheline psühhiaatria""[2], millele järgnes uuesti tärganud dialoog antropoloogia ja psühhiaatria vahel, nähakse "uue kultuuridevahelise psühhiaatria" tekke ennustajana. Ent Kleinman on hiljem toonud välja selle, et kultuur oli sai sinna sageli rakendatud vaid pealiskaudsetel viisidel ning olgugi et näiteks 90% DSM-IV (psüühikahäirete diagnostiline ja statistiline käsiraamat) kategooriatest on kultuuriliselt seotud Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopaga, kasutatakse silti "kultuuriga seotud sündroom" siiski vaid väljaspool Euroopa-Ameerika ühiskondi leiduvatele "eksootilistele" oludele viidates.[3]

On väidetud, et kultuuriline perspektiiv suudab aidata psühhiaatritel saada aru praeguse psühhiaatrilise teooria ja praktiseerimise peidetud eeldustest ja piirangutest ning suudab määrata kindlaks uued lähenemised, mis sobivad psühhiaatriliste teenuste osutamisel üle maailma ette tulevate järjest mitmepalgelisemate populatsioonide raviks.[4] Ameerika Psühhiaatriaassotsiatsiooni nosoloogia viimane parandus DSM-5 sisaldab kultuurilise formuleerimise intervjuud, mille eesmärgiks on aidata praktiseerivatel arstidel diagnostilist hinnangut konteksti panna. Kultuurilise hindamisega seotud lähenemine hõlmab ka kultuurilist konsultatsiooni, mis koostöös tõlkide ning kultuuri "vahendajatega" püüab välja töötada kultuurilist formulatsiooni ja raviplaani, mis suudaks arste aidata.[5]

Kultuuripsühhiaatria uurib seda, kas häirete psühhiaatrilised klassifikatsioonid on eri kultuuridele või etnilistele gruppidele sobivad. Teooria väidab sageli, et psüühilised haigused esindavad nii ühiskondlikke konstruktsioone kui tõelisi meditsiinilisi tingimusi ning sellistena on neil just neile ühiskondlikele gruppidele, milles neid luuakse ja seadustatakse, iseäralikud ühiskondlikud kasutusviisid. Teadusharu uurib psühhiaatrilisi klassifikatsioone eri kultuurides: kas mitteametlikke (nt eri keeltes kategoriseerimise kohta kasutatavad terminid), ametlikke (nt Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon), Ameerika Psühhiaatriaassotsiatsiooni psüühikahäirete diagnostilist ja statistilist käsiraamatut või Hiina Psühhiaatriaühingu psüühikahäirete klassifikatsiooni.[6] Valdkond on üha enam pidanud tegelema ka globaliseerumise protsessiga.[7] On öeldud, et igal linnal on oma kultuur ja linnalik keskkond ning see, kuidas inimesed sellega kohanevad või kohaneda üritavad, võib mängida psüühilise häire tekkimise või halvenemise juures kriitilist rolli.[8]

Ent mõned teadlased arvavad, et tähelepanu pööramine kultuurile ei ole piisav kui see lahutatakse ajalooliste sündmuste ja üldisemas mõttes ajaloolisest kontekstist. Ajalooliselt ja poliitiliselt teadlik perspektiiv võib kõrvaldada mõned üldistatud "globaalse vaimse tervise" programmide propageerimisega ning diagnostiliste kategooriate järjest suureneva hegemooniaga seotud riskid (Didier Fassin ja Richard Rechtman analüüsivad seda teemat oma raamatus "Traumaimpeerium", The Empire of Trauma).[9] Seda nihet rõhutab tugevalt Roberto Beneduce, kes pühendas mitu aastat uurimistööle ja kliinilisele praktiseerimisele Lääne-Aafrikas Malis sealse rahva dogonite juures ning Itaalias sealsete immigrantide juures. Innustatuna Frantz Fanoni mõtteviisist, juhib ta tähelepanu ajaloolise eneseteadvuse ja iseseisvuse vormidele ning ka ajalooga seotud kannatustele kui "kriitilise etnopsühhiaatria" ja "kriitilise kultuuridevahelise psühhiaatria" kesksetele mõõdetele.[10][11]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Suurema psühhiaatria teadusala osana on kultuuripsühholoogial suhteliselt lühike ajalugu.[1] 1955. aastal loodi Montrealis asuva McGilli Ülikooli juures kultuurideülese psühhiaatria programm, mille rajajateks olid Eric Wittkower psühhiaatria osakonnast ning Jacob Fried antropoloogiaosakonnast. 1957. aasta Rahvusvahelisel Psühhiaatrilisel Kongressil Zürichis korraldas Wittkower kohtumise, kus osalesid psühhiaatrid 20 riigist ning nendest mitmed said hiljem olulisteks kultuuripsühhiaatria valdkonda panustajateks: Tsung-Yi Lin (Taiwan), Thomas Lambo (Nigeeria), Morris Carstairs (Suurbritannia), Carlos Alberto Seguin (Peruu) ja Pow-Meng Yap (Hongkong).

Ameerika Psühhiaatriaassotsiatsioon lõi kultuurideülese psühhiaatria komitee 1964. aastal ning sama tegi Kanada Psühhiaatriaassotsiatsioon 1967. aastal. McGilli Ülikoolis töötanud H. B. M. Murphy rajas Maailma Psühhiaatriaassotsiatsiooni juurde samanimelise osakonna 1970. aastal. 1970. aastate keskpaigaks olid aktiivsed kultuurideülese psühhiaatria ühingud juba olemas Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Kuubal.

Väljaanded

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuridevahelisi teemasid käsitleb mitu teadusajakirja:

  • Transcultural Psychiatry[12] (loodi 1956 nimega Transcultural Psychiatric Research Reviewll; on praegu Maailma Psühhiaatriaassotsiatsiooni kultuurideülese psühholoogia osakonna ametlik ajakiri),
  • Psychopathologie Africaine (1965),
  • Culture Medicine & Psychiatry (1977),
  • Curare (1978),
  • World Cultural Psychiatry Research Review (2006).

Los Angeleses asuva California Ülikooli psühhokultuurilise teadustöö sihtasutus[13] on avaldanud olulise teose trauma psühhokultuuriliste aspektide kohta ("Trauma mõistmine", Understanding Trauma)[14] ning hiljuti ka pöördelise tähtsusega teose "Formative Experiences: the Interaction of Caregiving, Culture, and Developmental Psychobiology" (toimetajad Carol Worthman, Paul Plotsky, Daniel Schechter ja Constance Cummings).[15]

Organisatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Peamised selle valdkonna erialaorganisatsioonid on Maailma Psühhiaatriaassotsiatsiooni juures tegutsev kultuurideülese psühhiaatria osakond, Psühhiaatria ja Kultuuri Uurimise Ühing ja Maailma Kultuuripsühhiaatria Assotsiatsioon. Ka mõnel muul vaimse tervisega tegeleval organisatsioonil on kultuuri ja vaimse tervise probleeme käsitlevaid huvirühmi või osakondi.

Rahvusvaheline kultuurikonsultatsioonide konsortsium. Võrgustiku eesmärk, on pakkuda ekspert konsultatsioone, mis võtavad arvesse sotsiaalset ja kultuurilist konteksti, et pakkuda kultuuriliselt teadlikke hinnanguid ja ravi planeerimist https://www.mcgill.ca/iccc/

Briti Kuningliku Psühhiaatria Kolledži juurde loodud Transcultural Psychiatry Special Interest Group https://www.rcpsych.ac.uk/members/special-interest-groups/transcultural/transcultural-psychiatry-news-and-events

Teadustöö ja väljaõpe

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuripsühhiaatriaalase uurimistegevuse ja koolitusprogrammidega tegeletakse küll mitmes akadeemilises keskuses üle maailma, kuid tähtsamad keskused on McGilli Ülikooli sotsiaalse ja kultuurideülese psühhiaatria osakond, Harvardi Ülikool, Toronto Ülikool ja Londoni Ülikooli kolledž. Teised organisatsioonid tegelevad uurimis- ja kliiniliste meetodite kultuuridevahelise kohandamisega.

1993. aastal asutati kultuurideülene psühhosotsiaalne organisatsioon Transcultural Psychosocial Organization. Nüüdseks on organisatsioon töötanud riikidele, kus vaimse tervise alase tervishoiuga tegeletakse vähe või kus see süsteem puudub üldse, välja oma sekkumissüsteemi. Organisatsiooni töötajad koolitavad kohalikke inimesi vaimse tervisega tegelema, kasutades selleks sageli inimesi, kes on ka varem pakkunud mingit sorti psüühikahäiretega seotud abi. Organisatsiooni õppematerjalid on kohandatud kohaliku kultuuri, keele ja erinevate traumaatiliste sündmuste järgi, mis võivad olla aset leidnud piirkonnas, kus organisatsioon tegutseb. Vältides läänelikke lähenemisi vaimsele tervisele, rajab organisatsioon kohalikke valitsusväliseid organisatsioone, mis on isemajandavad ning mistahes riigist majanduslikult ja poliitiliselt sõltumatud. Sellised projektid on olnud edukad nii Ugandas kui ka Kambodžas.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Kirmayer LJ (2007). "Cultural psychiatry in historical perspective". Bhui, Kamaldeep; Bhugra, Dinesh (toim). Textbook of cultural psychiatry. Cambridge, UK: Cambridge University Press. Lk 3–19. ISBN 0-521-85653-1.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link)
  2. ↑ Kleinman AM (jaanuar 1977). "Depression, somatization and the "new cross-cultural psychiatry"". Soc Sci Med. 11 (1): 3–10. DOI:10.1016/0037-7856(77)90138-X. PMID 887955.
  3. ↑ Kleinman A (1997). "Triumph or pyrrhic victory? The inclusion of culture in DSM-IV". Harv Rev Psychiatry. 4 (6): 343–4. DOI:10.3109/10673229709030563. PMID 9385013.
  4. ↑ Kirmayer LJ, Minas H (juuni 2000). "The future of cultural psychiatry: an international perspective". Can J Psychiatry. 45 (5): 438–46. PMID 10900523.
  5. ↑ Kirmayer, Laurence; Guzder, Jaswant; Rousseau, Cécile (2014). Cultural Consultation: Encountering the Other in Mental Health Care. New York: Springer. ISBN 978-1-4614-7614-6.
  6. ↑ Lee S (september 2001). "From diversity to unity. The classification of mental disorders in 21st-century China". Psychiatric Clinics of North America. 24 (3): 421–31. DOI:10.1016/S0193-953X(05)70238-0. PMID 11593854.
  7. ↑ Kirmayer LJ (märts 2006). "Beyond the 'new cross-cultural psychiatry': cultural biology, discursive psychology and the ironies of globalization". Transcult Psychiatry. 43 (1): 126–44. DOI:10.1177/1363461506061761. PMID 16671396.[alaline kõdulink]
  8. ↑ Caracci G, Mezzich JE (september 2001). "Culture and urban mental health". Psychiatric Clinics of North America. 24 (3): 581–93. DOI:10.1016/S0193-953X(05)70249-5. PMID 11593865.
  9. ↑ Fassin, Didier; Rechtman, Richard (2009). The Empire of Trauma: An Inquiry into the Condition of Victimhood. Princeton: Princeton University Press. ISBN 9780691137537.
  10. ↑ Beneduce, Roberto (2007). Etnopsichiatria. Sofferenza mentale e alterità fra Storia, dominio e cultura. Rome: Carocci. ISBN 8843035037.
  11. ↑ Beneduce, Roberto (2010). Archeologie del Trauma. Un'antropologia del sottosuolo. Rome-Bari: Laterza. ISBN 978-88-420-9249-0.
  12. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. aprill 2014. Vaadatud 16. aprillil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  13. ↑ http://www.thefpr.org
  14. ↑ http://www.cambridge.org/us/catalogue/catalogue.asp?isbn=0521854288
  15. ↑ http://www.cambridge.org/us/catalogue/catalogue.asp?isbn=9780521895033