Kuninganna Anne'i stiil

Hanbury Hall Worcestershire'is. u 1706

Kuninganna Anne'i stiil (inglise keeles Queen Anne Style) on 18. sajandi alguses Inglismaa arhitektuuris ja tarbekunstis valitsenud Madalmaade stiili mõjutustega hilisbarokk, iseloomulik kuninganna Anne'i valitsusajale.[1] Sama nimetust võidakse kasutada 19. sajandi historitsistliku neostiili kohta.

Arhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Inglismaa arhitektuuris kasutatakse seda mõistet enim lihtsa ja elegantse väljanägemisega elamute, näiteks mõisahoonete arhitektuuri kirjeldamiseks, mis sageli olid ehitatud kohalike meistrite poolt. Kirikuarhitektuuri kohta väljendit ei kasutata. Hooned olid tugevalt peegelsümmeetrilised, itaalia- või palladianismipärase frontooniga hoone keskel.

Arhitektuuris kasutati materjalina sageli punast tellist. Kontrastiks sellele kasutati teist värvi, enamasti heledast kivist tahutud detaile, sageli keerukate nikerdustega kaunistatud.

Korduvad tüüpilised elemendid kuninganna Anne'i aegses arhitektuuris:

  • nikerdatud ukseportaalid selle juurde viivate astmetega
  • värvitud lükandaknad paigutatuna ridadena tellismüüriga samas tasapinnas olevatesse aknaorvadesse
  • nurki rõhutavad nurgaketid või nurgasambad
  • Keskne kolmnurkfrontoon ja kelpkatus, mille all olid magamisruumid
  • tüüpiliselt kahe ruumirea laiused põhiplaanid kastitaolises hoonemahus

Tarbekunsti iseloomustas vormide otstarbekohasus, arhitektooniline selgus ja tagasihoidlik ormament. Mööbel oli mugav ja elegantsete proportsioonidega, sel perioodil tulid kasutusele kahele inimesele mõeldud love seat'i tüüpi istmed, cabriole-jalgadega toolid, mööbli materjalina kasutati sageli pähklipuud. Kõrgel tasemel metallehistööd valmistasid sageli Prantsusmaalt emigreerunud hugenotid.

Kuninganna Anne'i stiil või selle elemendid koloniaalstiilis oli peale Inglismaa kasutusel asumaades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.

  1. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001