Leelo Tungal

Leelo Tungal ja Jüri Engelbrecht kirjandustänaval.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 11. september 2021
Leelo Tungal, 8. mai 2010
Triin Koch, Aare Kruusimäe ja Leelo Tungal XI noorte laulu- ja tantsupeol juulis 2011 pärast neidudekoori esitatud "Ilusa rõõmu laulu"
Leelo Tungal 2021. aasta Kirjandustänava festivalil

Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas) on eesti lastekirjanik, luuletaja, prosaist ja tõlkija, kes on 2010. aastal kantud romaani "Seltsimees laps ja suured inimesed" eest Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja.[1]

Haridus ja töökäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Leelo Tungal on sündinud Tallinnas Ruila kooliõpetajate Helmes ja Feliks Tungla peres. Ta on lõpetanud 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (eesti keele ja kirjanduse erialal).

Ta on töötanud Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis eesti keele õpetajana[2], ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972–1975), filmilaenutuskontori korrektorina, perioodilise väljaande Meie Repertuaar toimetajana[3], Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (1981–1984) ja ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (1994–1996).[4]

1994. aastal asutas ta ajakirja Hea Laps ja oli aastatel 1994–2018 selle peatoimetaja. 1997. aastast on ta ühtlasi ka MTÜ Hea Laps juhatuse esimees.[5]

Leelo Tungal on 1979. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Leelo Tungal kuulub nn kassetipõlvkonda, tema esikkogu "Kummaliselt kiivitajad kurtsid" ilmus neljandas kassetis 1966. aastal.

Tema kirjanduslooming hõlmab "sadakond raamatut, tuhatkond laulu", nagu on luuleliselt kokku võtnud kultuurilehe Sirp ajakirjanik Pille-Riin Larm 2019. aastal, kui Leelo Tungal pälvis riikliku elutööpreemia.[6] Eesti Rahvusraamatukogu töötajate koostatud ja 2022. aastal kirjaniku 75. sünnipäeva puhul raamatuna ilmunud Leelo Tungla bibliograafia, mis annab ülevaate tema loomingulisest tegevusest aastatel 1958–2019, sisaldab 4177 kirjet.[7]

Leelo Tungla esimene trükki jõudnud teos on 1958. aastal ajakirjas Pioneer ilmunud luuletus, mille ta kirjutas neljanda klassi õpilasena. Talle on meeldinud kirjutada peamiselt lasteluulet ja noortejutte, siduda neis ladusa sõnaseadmisega oma südamlikul moel lapse ja noore inimese mõttemaailma, tema rõõmud ja mured looduse, kodu ja kooli, imestamapanevate ilmaelunähtuste, tänapäevaste olme- ja tehnikavidinate ning palju muu silmaringi arendavaga. Kuid ajapikku on ta lisaks luulele hakanud kirjutama järjest enam pikemat ja tõsimeelsemat proosat, mis on seni kulmineerunud romaanitriloogiaga "Seltsimees laps" (2008–2018).[8],[7]

Triloogia "Seltsimees laps"

[muuda | muuda lähteteksti]

"Seltsimees laps" on Leelo Tungla autobiograafiline romaanisari, mis koosneb kolmest osast ning käsitleb kirjanduslikus kastmes tema enda mälestusi, nähtuna lapse silme läbi. Triloogia tegevustik räägib fabritseeritud süüdistuse põhjal Siberisse viidud emast ja teda koju ootama jäänud perekonnast. Kirjanik jutustab lugusid 1950. aastate alguse lapsepõlvest, mis kõigile raskustele vaatamata oli ikkagi lapsepõlv.[9]

Triloogia osad

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. "Seltsimees laps ja suured inimesed. Veel üks jutustus õnnelikust lapsepõlvest" (Tänapäev, 2008)
  2. "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed" (Tänapäev, 2009)
  3. "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa" (Tänapäev, 2018)[9]

Triloogia (kas tervikuna või vähemalt esimene osa) on 2022. aasta seisuga ilmunud tõlgituna ka vene, soome, läti, leedu, ungari, saksa ja poola keeles.[10]

2018. aastal loodi Leelo Tungla raamatute "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed" ainetel mängufilm "Seltsimees laps". Filmi režissöör on Moonika Siimets, väikest Leelot mängib Helena Maria Reisner.[11]

2023. aastal eesti kirjanduse päeva eel korraldas Vikerraadio küsitluse, et selgitada välja kuulajate lemmikteosed uuemast (aastate 1991–2022) eesti ilukirjandusest. Ülekaaluka esikoha pälvis Leelo Tungla triloogia "Seltsimees laps" (2008–2018).[12]

Libretod ja laulusõnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikalised lavateosed

[muuda | muuda lähteteksti]

Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muusikalavastuste (nt rokkooper "Põhjaneitsi" (1980, heliloojad Raimo Kangro ja Andres Valkonen), koguperemuusikal "Juku" (1998, Raimo Kangro), muusikal "Nukitsamees" (1999, Olav Ehala), lastemuusikal "Saabastega kass" (1980, Raimo Kangro), muusikalavastus "Luiged, mu vennad" (1997, Raimo Kangro), muusikaline lastelavastus "Lumekuninganna" (2006, Olav Ehala), koguperemuusikal "Arabella" (2013, Olav Ehala) jm) libretosid, näidendeid ja kuuldemänge. 2022. aastal avas Klassikaraadio kuuldemängufestivali Leelo Tungla ja Olav Ehala kuuldejutt "Käsikivi kosmosest" (muusikalise teatrilavastusena valminud 2010).[13]

Koostöö tippheliloojatega ja laulupeolaulud

[muuda | muuda lähteteksti]

Leelo Tungal on loonud sõnad tuhatkonnale lauluviisile, kuid vahel on juhtunud ka teistpidi: tema luuletused on inspireerinud heliloojaid neid viisistama.[8] Tema sõnadega laule on laulupidudel lauldud alates 1975. aastast.[14]

Valter Ojakääru "Olematu laul" Leelo Tungla sõnadele ja Helgi Sallo esituses võitis esikoha 1967. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadilaulude võistlusel.[15] Valter Ojakääru ja Leelo Tungla koostöös on sündinud veel laulud "Oma laulu ei leia ma üles" (1966), "Sõit pilvelaeval", "Südamlik lugu", "Kollase liblika suvi", "Mäng" jt.

2002. aasta noorte laulupeol esiettekandele tulnud Andrew Lloyd Webberi laulu "Keegi pole üksi päikese all" sõnad on samuti Leelo Tungla looming.[16]

Esimesed Eestit esindanud Eurovisiooni-laulud

[muuda | muuda lähteteksti]

Leelo Tungla loodud sõnad on ka esimestel Eestit Eurovisiooni lauluvõistlustel esindanud lauludel: Ljubljanasse jõudis 1993. aastal lauluvõistluse "Eurolaul 1993" võitnud laul "Muretut meelt ja südametuld" (helilooja Andres Valkonen ja sõnade autor Leelo Tungal, esitaja Janika Sillamaa) ning Dublinisse 1994. aastal lauluvõistluse "Eurolaul 1994" võitnud laul "Nagu merelaine" (helilooja Ivar Must ja sõnade autor Leelo Tungal, esitaja Silvi Vrait).

2000. aastatel on Leelo Tungal peaaegu igal aastal andnud oma panuse ühte mängulisse muusikatraditsiooni: ETV saate "Ringvaade" Eurovisiooni võidulaulu kiirtutvustuseksperimenti, mis seisneb selles, et kohe pärast laupäeval toimunud rahvusvahelist Eurovisiooni lauluvõistlust kirjutab Leelo Tungal pühapäeval Eurovisiooni võidulaulule eestikeelsed sõnad ning mõni tunnustatud eesti poplaulja kannab nende sõnadega võidulaulu juba esmaspäeval "Ringvaate" saates ette.[17]

Luuleraamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Karune lugu" (Kunst, 1975)
  • "Koera elu" (Eesti Raamat, 1976)
  • "Mooni avastamine" (Eesti Raamat, 1978)
  • "Hundi lugemine" (Eesti Raamat, 1978)
  • "Väike ranits" (Eesti Raamat, 1982)
  • "Tere-tere" (Eesti Raamat, 1985)
  • "Sul on teha mehetöö" (Eesti Raamat, 1987)
  • "Vana vahva lasteaed" (Eesti Raamat, 1988, valikkogu)
  • "Minu kodu" (Printest, 1991)
  • "Ema abilised" (Eesti Raamat, 1991)
  • "Aastaring" (Printest; Koolibri 1992)
  • "Ei nime Ei hinda" (Eesti Raamat, 1990–1993)
  • "Tondu" (Tiritamm, 1993)
  • "Põrsas Pamp" (Monokkel, 1993)
  • "Põrsapõli" (Monokkel, 1994)
  • "Palju õnne sünnipäevaks!" (Kupar, 1994)
  • "Tubli lapse tunnikell" (Kirilille Kirjastus, 1996)
  • "Päkapiku pähklikott" (Ramona, 1996)
  • "Kõik on emadele kallid" (Kunst, 1996)
  • "Kassileegu" (Koolibri, 1996)
  • "Küll on hea!" (Kirilille Kirjastus, 1998)
  • "Marjajuur lume all" (Prisma Prindi Kirjastus, 2000)
  • "Tema amet" (Ilo, 2001)
  • "Sampo värviraamat" (Sampo, 2001, 2002, 2003)
  • "Kirjad jõuluvanale" (Sild, 2001)
  • "Pururikas laps" (Sild, 2002)
  • "Kõige ilusam ema" (Tänapäev, 2002)
  • "Väike jõulusoov" (Tänapäev, 2004)
  • "Lepatriinu faksiga" (Ilo, 2004, valikkogu)
  • "Salajutt" (TEA Kirjastus, 2006)
  • "Lätikeelne jäätis" (Tuum, 2006)
  • "Koer tunneb koera" (Tänapäev, 2006, valikkogu, jutud ja luuletused)
  • "Sabaga päike" (TEA Kirjastus, 2007)
  • "Чем измерить озорство? / Kuidas mõõta põngerjatempe?" (Издательство КПД, 2009) vene ja eesti keeles
  • "Loomabeebits" (Tammerraamat, 2009)
  • "Kama üks ja kama kaks" (Menu Kirjastus, 2009)
  • "Jõuluajal juhtuvadki imed" (Tammerraamat, 2009)
  • "Tragi tüdruk Kata" (Tammerraamat, 2011)
  • "Liisbeti päev" (Tammerraamat, 2011)
  • "Südasuvi" (Tammerraamat, 2012, valikkogu)
  • "Meie koduloomad" (Tammerraamat, 2012)
  • "Porgand töötab porgandina" (Tammerraamat, 2013)
  • "Vanaema on meil nõid" (Tammerraamat, 2014)
  • "Konn kobrulehe all" (Tammerraamat, 2015)
  • "Päkapikud askeldavad" (Tammerraamat, 2018)

Proosaraamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Neitsi Maarja neli päeva" (Eesti Raamat, 1980); (Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008)
  • "Pool koera" (Eesti Raamat, 1983)
  • "Kirju liblika suvi" (Eesti Raamat, 1986)
  • "Kartul, lehm ja kosmonaut" (Eesti Raamat, 1986)
  • "Kristiina, see keskmine" Sarjast: Minu esimene raamat (Eesti Raamat, 1989); (Tänapäev, 2008 ja 2014)
  • "Pille, Madis ja teised" (Eesti Raamat, 1989)
  • "Barbara ja suvekoerad" (Eesti Muusikafond, 1992)
  • "Humanitaarmõrv Bestoonias" (Monokkel, 1993; pseudonüümiga Lola Fiaccola)
  • "Vampiir ja pioneer" (Koolibri, 1993)
  • "Vaesed jõulud, rikkad jõulud" (Koolibri, 1993)
  • "Barbara ja sügiskoerad" (Huma, 1994)
  • "Nagu kass ja koer" (Kupar, 1995); 2. täiendatud ja uuesti trükitud pealkirjaga „Mustamäe sussimurdja" (TEA Kirjastus, 2009)
  • "Ema Luule jõulukaardid" (Ilo, 1995)
  • "Krutski linna lood" (Kupar, 1997)
  • "Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval" (Hotger, 1997)
  • "Varesele valu" (Avita, 2002)
  • "Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas" (Huma, 2002)
  • "Appi, appi, Triibu-Liine ehk Metsik kassistamine Vana-Inimlas" (Ilo, 2002)
  • "Siri Siiriuselt" (Tänapäev, 2003)
  • "Anna ja Aadama lood" (Avita, 2003)
  • "Siil Felix ja päkapliks Kerli" (Varrak, 2004)
  • "Väike draakon ja päkapikud" (Kalev, 2005)
  • "Siil Felix ja sekelduste sügis" (Varrak, 2005)
  • "Siil Felix ja kriminaalne loomaaed" (Varrak, 2005)
  • "Hernetont Ernestiine" (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005)
  • "Koer tunneb koera". Sarjast "Minu esimene raamat" (Tänapäev, 2006)
  • "Seltsimees laps ja suured inimesed" (Tänapäev, 2008)
  • "Naljatilgad lähevad laulupeole" (Menu Kirjastus, 2009)
  • "Mustamäe sussimurdja (=Nagu kass ja koer)" (TEA Kirjastus, 2009)
  • "Miriami lood" (Eesti Päevaleht, 2009)
  • "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed" (Tänapäev, 2009)
  • "Jõuluvana, kes kartis lapsi" (Tammerraamat, 2010)
  • "Sinilillega lumememm" (Ajakirjade Kirjastus, 2013)
  • "Raha-haa-haa" (Tammerraamat, 2014)
  • "Puudel Pedro ja igatsustasu" (Petrone Print, 2014)
  • "Jänesepoeg otsib sõpra" (Tammerraamat, 2015)
  • "Maimetsa laste lood" (Tänapäev, 264 lk, 2015) ISBN 9789949278244
  • "Jänes Juliuse arvuti" (Tammerraamat, 2019)
  • "Anni uhke uudis" (Tammerraamat, 2020)
  • "Kati, Carl ja isevärki farm" (Rahva Raamat, 2020) – kaasautor koos Aleksei Turovskiga

Tõlked

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Seltsimees laps ja suured inimesed": läti keeles: "Biedrs bērns un lielie cilvēki" (2018)
  • "Lumemees Ludvigi õnn": läti keeles: "Sniegavīra Ludviga laime", (2018)
  • "Lumemees Ludvigi õnn": saksa keeles: "Schneemann Ludwigs größtes Glück", (2017)
  • „Siil Felixi" sari: vene keeles: "Ёжик Феликс", (2014)
  • „Seltsimees laps ja suured inimesed": leedu keeles: "Draugė mergaitė ir suaugė žmonės", (2013)
  • „Barbara ja suvekoerad": vene keeles: "Барбара и летние собаки", (2012)
  • "Barbara ja sügiskoerad": vene keeles: "Барбара и осенние собаки", (2012)
  • „Samet ja saepuru": vene keeles: "Бархат и опилки", (2012)
  • „Naljatilgad lähevad laulupeole": vene keeles: "Пошли смешинки на Певческий праздник", (2011)
  • „Seltsimees laps ja suured inimesed": vene keeles: "Toварищ рeбенок и взрослыe люди", (2010)
  • „Kristiina, see keskmine": vene keeles: "Kристийна, или легко ли быть средней сестрой", (2009)
  • „Miriami lood": vene keeles: "Истории Мириам", (2009)
  • „Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas": soome keeles: "Juku, Kalle ja laivanhaltia Tallinnassa", (2002)
  • „Kristiina, see keskmine": soome keeles: "Kristiina, se keskimäinen", (1994)
  • „Kartul, lehm ja kosmonaut": inglise keeles: "Potatoes, cows and cosmonauts", (1991)
  • „Pool koera": vene keeles: "Половина собаки", (1991)
  • „Tere-tere": vene keeles: "В один прекрасный грустный день", (1991)
  • „Neitsi Maarja neli päeva": vene keeles: "Четыре дня Маарьи", (1986)
  • „Seltsis on segasem": vene keeles: "Куча мала", (1984)
  • läti keeles: "Daudzpusīgais ronis", (2014) (luuletused)
  • armeenia keeles: "Seitsme mere taga", (2011) (luuletused)
  • vene keeles kogumikus: "Между морем и землёй: стихи поэтов Прибалтики для детей" („Mere ja maa vahel"), (2014)
  • vene keeles: "Просто чудо!" : стихи для детей („Lihtsalt ime!" : luuletusi lastele), (2013)
  • vene keeles: "Чем измерить озорство" („Kuidas mõõta põngerjatempe?"), (2009)
  • "Seltsimees laps ja suured inimesed" soome keeles: "Toveri lapsi (2019)
  • "Seltsimees laps ja suured inimesed" ungari keeles: A Gyermek elvtárs és a nagy emberek" (2021)

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandusauhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Nimeline pink

[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal paigaldati Harjumaal Ruila parki Helmes, Feliks ja Leelo Tungla nimeline pink.[21]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Leelo Tungal sündis nädal enne XII üldlaulupidu, pandi talle laulupeo auks nimeks Leelo.[22]

Leelo Tungal oli 1973. aastast[23] abielus helilooja Raimo Kangroga, neil on kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Leelo Tungal, Urmas Viik ja Leelo Märjamaa IBBY aunimekirjas Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. Vaadatud 12.03.2023.
  2. ↑ Kirjanikud. Leelo Tungal Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. Vaadatud 12.03.2023.
  3. ↑ Leelo Tungal Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht, vaadatud 01.04.2023.
  4. ↑ Leelo Tungla elulugu Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 07.04.2023.
  5. ↑ Leelo Tungal Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. Vaadatud 01.04.2023.
  6. ↑ Pille-Riin Larm. Sadakond raamatut, tuhatkond laulu, üks Leelo Tungal Sirp, 22.02.2019.
  7. ↑ 7,0 7,1 Galerii: rahvusraamatukogu esitles Leelo Tungla bibliograafiat ERR Kultuur, 15.06.2022.
  8. ↑ 8,0 8,1 Mart Juur. Leelo Tungal end elavaks klassikuks ei pea: ma kirjutan ja kõhklen ERR Kultuur, 05.10.2022.
  9. ↑ 9,0 9,1 Lettidele jõudis Leelo Tungla autobiograafilise raamatusarja "Seltsimees laps" viimane osa ERR Kultuur, 20.02.2018.
  10. ↑ "Seltsimees laps" – tõlked Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. Vaadatud 01.04.2023.
  11. ↑ "Seltsimees laps" Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 07.04.2023.
  12. ↑ Vikerraadio kuulajate lemmikteos on Leelo Tungla "Seltsimees laps" ERR Kultuur, 30.01.2023.
  13. ↑ Galerii: kuuldemängufestivali avas Leelo Tungla ja Olav Ehala kuuldejutt ERR Kultuur, 28.06.2022.
  14. ↑ Leelo Tungal: laulupidude korraldamisel ei piisa ainult entusiasmist Intervjuu Klassikaraadio saatest “Laulupeo nähtamatud lood”] 2019. aasta üldlaulupeo koduleht. Vaadatud 01.04.2023.
  15. ↑ Valter Ojakäär – Eesti laululoo rajaleidja Postimees, 08.03.2013.
  16. ↑ Helen Arusoo. Maailmakuulus muusikalimeister Webber kinkis Eesti lastele laulu Õhtuleht.ee, 19.06.2002.
  17. ↑ Eurovisiooni võidulaulud Leelo Tungla sõnadega ERR Uudised. Vaadatud 12.03.2023.
  18. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  19. ↑ "Leelo Tungal sai Harjumaa aukodaniku teenetemärgi". Postimees. 18. jaanuar 2021. Vaadatud 18. jaanuar 2021.
  20. ↑ Tallinna linna autasude saajad Vaadatud 16.10.2023.
  21. ↑ "Iga pink räägib loo : 4" ETV saade, saatejuht Vahur Kersna, esmaeeter 06.10.2012.
  22. ↑ Leelo Tungal: laulupidu otsustas mu nime Postimees.ee, 29.06.2017.
  23. ↑ Katrin Helend-Aaviku. „Raimo Kangro sai hakkama nii majaehitamise kui ka aiatöödega, aga hingelt oli ta läbi ja lõhki muusik.“ Õhtuleht.ee, 20.09.2019.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]