Leon Jessel

Leon Jessel
Sünniaeg 22. jaanuar 1871
Surmaaeg 4. jaanuar 1942 (70-aastaselt)
Matmispaik Wilmersdorfi kalmistu
Amet helilooja, stsenarist
[muuda Wikidatas]

Leon Jessel (22. jaanuar 1871 Szczecin – 4. jaanuar 1942 Berliin) oli poola-juudi päritolu Saksa helilooja ja dirigent.

Ta on 21 opereti, lööklaulude, revüümuusika ja klaveripalade autor. Jesseli loodud on populaarne marss "Tinasõdurite paraad".

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli juudi ärimehe Samuel Jesseli ja tema ameeriklannast abikaasa Mary poeg. Vanemad soovisid, et pojast tuleks kaupmees või ärimees, kuid noormees soovis saada muusikuks. Leon lahkus 17-aastaselt koolist, et minna tööle muusikateatrisse.

Aastatel 1888–1891 õppis ta mitme muusikaõpetaja juures, et omandada dirigendi, koormeistri ja sõjaväeorkestri juhi oskusi. Aastatel 1891–1911 pidas Jessel dirigendiametit Gelsenkircheni, Mühlheimi, Celle, Freibergi, Stettini (Szczecini), Bielefeldi, Bremeni ja Kieli muusikateatrites.

Ajaperioodil 1899–1905 oli ta Lübecki Wilhelm-Theateri kapellmeister ning ühtlasi ka Lübecki meeskoori Liedertafel koorijuht. Lübecki perioodil komponeeris ta arvukalt koorilaule ja mitu operetti.

Wilmersdorfi Leon Jesseli nimeline väljak

Operetilooming

[muuda | muuda lähteteksti]

Jessel kirjutas oma esimese valsi 20-aastaselt, saades innustust Johann Straussilt. Ta oli 23-aastane, kui Celles esitati tema esimene ühevaatuseline lavateos "Die Brautwerbung" ('Kuramaaž'). Kuid see ei äratanud erilist tähelepanu. Palju rohkem meeldisid publikule tema sajad meeleolukad orkestripalad, klaverilood, laulud, valsid, masurkad, marsid ning koori- ja salongimuusika.

1911. aastal asus ta perega elama Berliini, kus komponeeris esialgu Theater des Westensi repertuaaris olnud lavateostele lisalugusid. Seal tegi Jessel endale nime operetiga "Die beiden Husaren" ('Kaks husaari') ja laulumängudega (Singspiel). Jessel oli 1915. aastal üks Saksamaa etendusõiguste organisatsiooni GEMA (Gesellschaft für musikalische Aufführungs- und mechanische Vervielfältigungsrechte) asutajaid.

Tema operetiloomingust oli rahvusvaheliselt tuntuim 1917. aastal Berliini Komische Operis esietendunud ja rahvaoperetiks tituleeritud "Das Schwarzwaldmädel" ('Tütarlaps Schwarzwaldist'). Tegemist on teosega, millel on väga meloodiline ja elegantne arranžeering. Seda esitati Berliini teatris ühtejärge ligi 900 korda, kümne aasta jooksul üksnes Saksamaal üle 6000 korra ning enne teist maailmasõda muudes saksa kultuuriruumi maades veel üle 1000 korra. Laialdast tähelepanu pälvisid ka "Die närrische Liebe" ('Rumal armastus') ja "Das Detektivmädel" ('Detektiivitüdruk').

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]
Leon Jesseli hauakivi Wilmersdorfi Friedhofi kalmistul

Tema 1894. aastal esietendunud operett "Die Brautwerbung" oli pühendatud tollasele pruudile Clara Louise Grünwaldile, kellega ta abiellus kaks aastat hiljem. Neil sündis 1909. aastal tütar Eva Maria Elisabeth. 1919. aastal see abielu lahutati ja kaks aastat hiljem abiellus Jessel endast 19 aastat noorema Anna Gerholdtiga.

Jessel oli küll juudi päritolu, kuid 1894. aastal astus ta 23-aastaselt ristiusku. Ta toetas natsiliikumist ja nende võimule pürgimist ja kohtus koguni 1932. aastal Joseph Goebbelsiga. Sellest aga polnud natside võimuletulekul 1933. aastal kasu. Ehkki tema operetid olid väga rahvuslikud ja saksapärased ning meeldisid konservatiivsuse pärast juhtivatele natsidele Hitlerile, Hermann Göringile ja Heinrich Himmlerile, sattus ta ikkagi nende põlu alla. Tema seni väga populaarne looming Saksamaal keelati ja unustati peagi.

1937. aastal visati ta välja Riiklikust Muusikaühendusest (Reichsmusikkammer) ja ka tema helisalvestiste esitamine raadios keelati. Tema viimaseks operetiks jäi "Junger Wein" ('Noor vein'). Jessel otsustas siiski Saksamaale jääda, ehkki paljud juudi soost muusikainimesed lahkusid.

1936. aastal tegid ametnikud tema mittejuudist abikaasale Annale, kes oli astunud 1932. aastal NSDAP-sse, ettekirjutuse end mehest lahutada, kuid Anna keeldus. Selle tulemusena visati naine peagi natsiparteist välja. 1941. aastal korraldati nende Berliini korteris läbiotsimine. Leiti libretist Wilhelm Sterkile Viini saadetud kirja koopia, milles Jessel kurtis oma raskete elutingimuste ja tagakiusamise üle natside poolt. See vihastas valitsejaid.

Gestaapo arreteeris ta 15. detsembril 1941. Esimesel ülekuulamisel Alexanderplatzi politseibüroos peksid gestaapolased ta rängalt läbi. 70-aastane populaarsuse tipul olnud operetihelilooja suri mõni nädal hiljem Berliini juudi haiglas.

Operetid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigi teoste esmaettekanne toimus Berliinis, kui pole teisiti märgitud.

  • "Die Brautwerbung" (Celle, 1894)
  • "Kruschke am Nordpol" (Kiel, 1896)
  • "Die große Rosinen" (1911)
  • "Die beiden Husaren" (1913)
  • "Wer zuletzt lacht" (1914)
  • "Das Schwarzwaldmädel" (1917)
  • "Ein modernes Mädel" (1918)
  • "Ohne Mann kein Vergnügen" (1918)
  • "Die närrische Liebe" (1919)
  • "Verliebte Frauen" (1920)
  • "Schwalbenhochzeit" (1921)
  • "Die Postmeisterin" (1921)
  • "Das Detektivmädel" (1921)
  • "Des Königs Nachbarin" (1924)
  • "Der keusche Benjamin" (Hamburg, 1923)
  • "Prinzessin Husch" (Hamburg, 1925)
  • "Die kleine Studentin" (Stettin, 1926)
  • "Mädels, die man liebt" (Hamburg, 1927)
  • "Meine Tochter Otto" (Viin, 1927)
  • "Die Luxuskabine" (Leipzig, 1929)
  • "Junger Wein" (1933)
  • "Die goldene Mühle" (Olten, 1940)