Käsikiri on valminud umbes aastal 1399, see tähendab ajal, kui Montserrati klooster, Montserrati Jumalaema (Montserrati Must Madonna, La Moreneta) asupaik ja pühamu, oli üleeuroopalise kuulsusega palverännakusihtkoht. Algselt on käsikirjas olnud 172 kahepoolset lehte, millest 32 on läinud kaotsi. Noodid on kokku kuuel lehel. 19. sajandil köideti käsikiri punasesse köitesse, arvatavasti samast ajast on pärit nimetus "punane raamat"[1]. Ühegi laulu autorit pole tuvastatud.
Käsikirjas on lõik seletusega, miks laulud on kirja pandud:
Quia interdum peregrini quando vigilant in ecclesia Beate Marie de Monte Serrato volunt cantare et trepudiare, et etiam in platea de die, et ibi non debeant nisi honestas ac devotas cantilenas cantare, idcirco superius et inferius alique sunt scripte. Et de hoc uti debent honeste et parce, ne perturbent perseverantes in orationibus et devotis contemplationibus[2].
"Et palverändurid, kes valvavad öösiti Montserrati Õndsa Neitsi kirikus, tahavad laulda ja tantsida, ja niisamuti ka päeva ajal väljakul, ja et kirikus ei lauldaks muid laule kui vaid karskeid ja vagasid, sel põhjusel on need siin kirja pandud. Ja kasutatagu neid tagasihoidlikult ja hooles, et ükski palves ja mõtiskluses viibija ei oleks häiritud."
Niisiis on kogumikus sisalduv muusika kirja pandud eesmärgiga pakkuda vaga repertuaari kirikus peatuvatele palveränduritele. Laulud on katalaani, oksitaani või ladina keeles. Kuigi kogumik on koostatud 14. sajandi lõpul, paistab enamik muusikat, otsustades stiili järgi, pärinevat varasemast ajast. Muusikal on nii rahvalaulude kui kirikuhümnide jooni. Osa neist on ühehäälsed ja lauldavad ka kahe- või kolmehäälse kaanonina (O Virgo splendens, Laudemus Virginem, Splendens ceptigera). Mitmehäälsed laulud on kahe- kuni neljahäälse mitteimitatsioonilise polüfoonia näited (Stella splendens, Mariam Matrem Virginem), sealhulgas üks motett kahes erinevas keeles üheaegselt lauldava tekstiga (Imperayritz de la ciutat joyosa / Verges ses par misericordiosa). Tänu laulude meloodilisusele, tantsurütmile ja suhtelisele lihtsusele on Llibre Vermelli muusika üks enim esitatud ja salvestatud keskajast pärit materjal.
Eesti muusikutest on Llibre Vermellist pärit muusikat esitanud näiteks vanamuusikaansamblid Hortus Musicus, Rondellus ja Via Sonora. 2005. aastal etendus Viljandi vanamuusika festivalil osaliselt Llibre Vermelli muusikal põhinev tantsuetendus "Montserrati palverändurid" (lavastaja Jane Gingell, muusikaline saade Triskele)[3].
23r Laudemus Virginem (laul/kaanon; kolme esimese takti all on kordusmärgid ja teksti all on märkus Caça de duobus vel tribus 'kaanon kahele või kolmele')
23r Splendens ceptigera (laul/kaanon; teine Caça samal lehel)
23v–24r Los set gotxs (ballaad/tantsulaul; ladinakeelse refrääniga Ave Maria, gratia plena, Dominus tecum, Virgo serena)
1995 – Llibre Vermell de Montserrat - Cantigas de Santa Maria. Alla Francesca
1996 – "Los set goyts" ja "Imperayritz de la ciutat joyosa" Angelo Branduardi albumil Futuro antico.
2007 – Llibre Vermell. Choeur de chambre de Namur, Psallentes, Les Pastoureaux, Millenarium, juh. Christophe Deslignes. RIC 260.
2001 – Un Llibre Vermell, chants et danses des pèlerins de Montserrat. Camerata Vocale de Brive; Ens. Le Concert dans l'Oeuf; Capella Silvanensis, juh. Jean-Michel Hasler. Collection Romane CR 106
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2017. Vaadatud 1. oktoobril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)