Lõuna-Aasia kiviaeg

Lõuna-Aasia kiviaeg hõlmab paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi Lõuna-Aasias.

Varaseimad tõendid nüüdisaegse anatoomiaga Homo sapiens '​i kohalolust on leitud Indiast Kadapa ringkonna koobastest ning Sri Lankast Batadombalena (Batadomba lena) ja Belilena (Beli lena Kitulgala) koopast.

Mehrgarhis (praegu Lääne-Pakistan) algas neoliitikum umbes 7000 eKr ning kestis 3300. aastani eKr, mil algas pronksiaeg. Lõuna-Indias kestis mesoliitikum 3000. aastani eKr ja neoliitikum 1400. aastani eKr; järgnes megaliitiline üleminekuaeg; pronksiaeg jäi enamasti vahele.

Rauaaeg algas Põhja-Indias ja Lõuna-Indias enam-vähem ühel ajal, umbes 1200–1000 eKr (maalitud halli keraamika kultuur, Hallur, Paiyampalli).

Paleoliitikum ja neoliitikum

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklites Acheuli kultuur, Soani kultuur ja Riwat

Narmada jõe orust leiti Jaava Homo erectus '​e omale lähedane, kuid progressiivsem kolju. Aastal 1985 kirjeldati see alamliigina Homo erectus narmadiensis. See dateeriti vähemalt 236 000 aasta vanuseks.[1]

Homo erectus elas pleistotseenis Pothohari platool Soani jõe ääres (praegu Pakistani Pandžabi provints, Rawalpindi lähedal). Soani kultuuri leiukohti on Välis-Himaalajas tänapäeva India, Pakistani ja Nepali territooriumil. Kahe teraga pihukirveid võidi hakata kasutama keskmises pleistotseenis.

Odai leiukohast Tamil Nadu osariigist leiti viiekuise lapse jäänused, mis omistatakse kas Homo erectus '​ele või varasele Homo sapiens '​ile[2]. Raudturvised Kerala osariigi rannikult ja sarnased raudturvised Odaist hinnatakse 187 000 aasta vanusteks.

Jwalapurami leiukohas ei esine vaheaega Toba vulkaani purske ajal 74 000 aastat tagasi. Soni jõe orus Madhya Pradeshi osariigis Dhaba leiukohas jäi Levallois' tehnika ajavahemikus 79,6 ± 3,2 kuni 65,2 ± 3,1 tuhat aastat tagasi muutumatuks ka pärast Toba vulkaani purset. Dhaba leiukoha tööriistad meenutab väga Aafrikast (Aafrika keskmine kiviaeg) ja Araabiast leitud tööriistu ning Austraalia kõige vanemaid artefakte. Levallois' tehnika puudub Dhabas kõrgemal kihist E, mille vanuseks hinnatakse 47,5 ± 2,0 tuhat aastat. Umbes 48 aastat tagasi ilmus mikroliitide tehnoloogia.[3]

Neoliitikumi (7000–5500 eKr) leiud kaevas välja Indiast Pinjore'ist Haryana osariigist Ghaggar-Hakra jõe (Sarasvati jõe vana sängi) äärest Guy Ellcock Pilgrim, Briti geoloog ja paleontoloog, kes avastas 1,5 miljoni aasta vanused ürginimese hambad ja osa lõualuust, mis näitab, et 1 500 000 tagasi elasid Acheuli kultuuri inimesed Pinjore'i piirkonnas Chandigarhi lähedal. Vanema paleoliitikumi kvartsiittööriistad kaevati välja piirkonnast, mis ulatub Pinjore'ist Nalagarhini (Solani ringkond, Himachal Pradesh).

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Нармада / Narmada; Hathnora
  2. ↑ Одаи / Odai
  3. ↑ Chris Clarkson, Clair Harris, Bo Li, Christina M. Neudorf, Richard G. Roberts, Christine Lane, Kasih Norman, Jagannath Pal, Sacha Jones, Ceri Shipton, Jinu Koshy, M. C. Gupta, D. P. Mishra, A. K. Dubey, Nicole Boivin & Michael Petraglia. Human occupation of northern India spans the Toba super-eruption ~74,000 years ago. – Nature Communications, kd 11, 2020. Täistekst