Līgatne vald

Līgatne vald
läti Līgatnes pagasts
Pindala: 160,6 km²
Elanikke: 2160 (1.01.2024)[1]
Rahvastikutihedus: 13,4 in/km²
Keskus: Augšlīgatne

Ratnieki järv

Līgatne vald (läti keeles Līgatnes pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Līgatne linnaga, Straupe, Amata, Nītaure ja Drabeši vallaga ning Sigulda piirkonna Sigulda vallaga, More ja Krimulda vallaga.

Valla pindala on 160,6 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2517 inimest.^[2] Valla keskus on Augšlīgatne küla.

Ajalugu

Līgatne vald moodustati Paltmale mõisa maadest ja kuni aastani 1925 kandis see nime Paltmale vald. Selle saksakeelne nimekuju oli Paltemal. Aastal 1933 liideti sellega Ķempji vald. Aastal 1935 oli valla pindala 72,4 km².^[3]

Aastal 1945 moodustati vallas Ķempji ja Līgatne külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Samal aastal eraldati vallast Līgatne paberivabriku juures asuv küla (hilisem Līgatne linn), mis sai töölisasula staatuse. Aastal 1951 liideti Līgatne külanõukoguga osa Lakši külanõukogust, aastal 1954 aga likvideeritav Ķempji külanõukogu. Aastal 1958 liideti sellega veel osa Sigulda külanõukogust.^[4]

Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Līgatne piirkonda.

Loodus

Suurimaks jõeks on valla põhjapiiril voolav Koiva jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Amata jõgi ja Līgatne jõgi. Vald asub valdavalt Vidzeme kõrgustikul. Vallas asub Ratnieki järv pindalaga 44,1 ha.

Looduskaitse all on Elpi tamm, Elpi ja Vecandrijāņi pangad, Vecandrijāņi tammed, Tītmaņi pank, Zanderi dolomiidikoopad ja osaliselt ka Spriņģi pank, vallas asub ka arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla põhja- ja lääneosa asub Gauja rahvuspargis.^[5]

Kaitstavad mälestised

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vecsprinkšļi muinaskalmed. regionaalse kaitse all on Upesmuižnieki keskaegne kalmistu, Incēni keskaegne kalmistu ja sealne kabeliase ehk Kalmeküngas, Kalnamuižnieki keskaegne kalmistu, Kalnatītmaņi linnamägi ja Ratnieki muinaskalmed.^[6]

Asustus

Aastal 2011 elas vallas 2241 lätlast, 201 venelast, 28 valgevenelast, 19 ukrainlast, 23 poolakas ja 8 leedulast.^[7]

Valla külad:

Küla	Küla tüüp	Elanike arv[8]
Augšlīgatne	lieliems	1426 (2022)
Ķempji	vidējciems	57 (2022)
Ķopas	mazciems	13 (2007)
Lūsari	mazciems	10 (2007)
Ramas	mazciems	22 (2007)
Ratnieki	vidējciems	55 (2022)
Sinepes	skrajciems	18 (2007)
Skaļupes	lielciems	123 (2022)
Vēveri	mazciems	27 (2007)
Vildoga	mazciems	28 (2013)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.^[8]

• 
  Līgatne jõgi
• 
  Elpi kalju
• 
  Spriņģi pank
• 
  Tītmaņi pank

Viited

1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 14.08 2023
7. Ethnic composition of Latvia 2011
8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid