Martin Lipp (14. aprill 1854 Vooru vald Tarvastu kihelkond Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 8. märts 1923 Nõo) oli eesti vaimulik, rahvusliku liikumise tegelane ja harrastusajaloolane.
Lipp sündis Tarvastu lähedal Vooru vallas, õppis kohalikus kihelkonnakoolis ja Valga Kreiskoolis ning seejärel Tartu Ülikoolis usuteadust. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.
Lipp töötas Paides ja Iisakus kirikuõpetajana, Tartus Jaani koguduse abipastorina, 1882–1884 Saaremaal Kaarmas kirikuõpetajana ning Kaarma õpetajate seminari direktorina ja 1884–1923 Nõos Püha Laurentsiuse koguduse õpetajana.
Lipp tegi regulaarselt kaastööd nii Pärnu Postimehele kui ka Eesti Postimehele.
Lipp kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ning oli Jakob Hurda toetaja. Pärast seda, kui Hurt sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega, lahkus ka Lipp 1881. aastal Eesti Kirjameeste Seltsist.
Lipp tegeles ka muusikaga, tema kirjutatud on populaarse laulu "Eesti lipp" sõnad (algselt kandis pealkirja "Eesti, Eesti, ela sa!"), sellele luuletusele kirjutas helilooja Enn Võrk viisi 1922. aastal ja Juhan Aavik 1933. aastal.
Ta oli ka eesti genealoogia rajajaid, kirjutades mitu suguvõsaloolist raamatut.
5. juunil 1932 avati Martin Lipu haual Nõo kalmistul Anton Starkopfi loodud pronksbüstiga kivisammas. Vandaalid hävitasid monumendi 8. jaanuaril 1994. Kuna säilinud oli monumendi kipsvorm, saadi monument taastada. 1998. aasta märtsis avati see uuesti, kuid püsis vaid paar kuud, sest 23. mail Martin Lipu haua lähedal kasvanud looduskaitsealune Nõo kalmistu pärn murdus ja kukkus monumendile. Monument taastati ja paigaldati uuesti 2000. aastal[1].
Martin Lipu vend oli Jaan Lipp. Tema tütar Helmi Magdalene oli abielus Rudolf Hurdaga, Jakob Hurda pojaga.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Martin Lipp |