See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2024) |
Martti Juhkami | |
---|---|
Martti Juhkami (2022) | |
Isikuandmed | |
Hüüdnimi | Juku[1] |
Kodakondsus | Eesti |
Sünniaeg | 6. juuni 1988 |
Sünnikoht | Rakvere |
Kasv | 195 cm |
Hüpe | 352 cm |
Blokk | 335 cm |
Klubiandmed | |
Positsioon | nurgaründaja |
Koduklubi | Bigbank Tartu |
Särginumber | 6 |
Klubikarjäär | |
2005–2009 | Aeroc Rakvere |
2009–2012 | Pere Leib Tartu |
2012–2013 | Selver Tallinn |
2013–2014 | TV Bühl |
2014–2015 | Hypo Tirol Innsbruck |
2015–2016 | Rennes Volley 35 |
2016–2017 | Hypo Tirol Innsbruck |
2017–2019 | Tourcoing VB |
2019–2021 | VfB Friedrichshafen |
2021–2022 | Bigbank Tartu |
2022–2023 | VK Karlovarsko |
2023– | Bigbank Tartu |
Koondisekarjäär | |
2005–2006 | Eesti noormeestekoondis |
2011– | Eesti võrkpallikoondis |
Uuendatud seisuga: 09.08.2023 |
Martti Juhkami (sündinud 6. juunil 1988 Rakveres) on eesti võrkpallur (nurgaründaja), kes 2011. aastast (pikemate vaheaegadega) on mänginud ka Eesti võrkpallikoondises.
Hooajast 2023/24 kuulub ta Bigbank Tartu meeskonda.[2]
Juhkami alustas võrkpallitreeninguid Rakvere Spordikoolis Mati Meriranna õpilasena.[3] Spordikooliga osaleti omavanuste Eesti meistri- ja karikavõistlustel, kus korduvalt saadi teisi kohti.[4] Juhkami kandis võistkondades kandvat rolli.[5][6]
Aastatel 2005–2006 kuulus Juhkami Eesti noormeestekoondisse (sündinud 1987 ja hiljem), mida treenisid Villi Vantsi ja Oleg Lazarev. 2005. aastal võideti omavanuste Balti matš.[7] Suurematel rahvusvahelistel võistlustel valikturniiridest kaugemale ei jõutud.[4]
2005. aastal esindas Juhkami koos Virko Vantsiga Eestit U18 rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel, kus saadi alagrupist edasi 16. parema hulka, kuid edasi tuli vastu võtta kaotus ning kokkuvõttes jäädi jagama 13.–16. kohta.[8] Sama paarilisega osales ta 2007. aastal U20 Euroopa meistrivõistlustel, kus saadi 17. koht.[9] 2006. aastal osales ta Elia Lullaga U21 maailmameistrivõistlustel Poolas, kus kvalifikatsioonist edasi ei pääsetud.[10] Ta on ühel korral (2007) tulnud ka Kristo Kolloga Eesti U20 vanuseklassi meistriks.[11]
Juhkami kutsuti esimest korda Eesti võrkpallikoondisse 2011. aasta talvel ning tegi debüüdi samal talvel sõpruskohtumises Läti võrkpallikoondisega, mis võideti 3:2.[12][13] Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril on ta kuulunud koondise koosseisu kolmel korral (2015, 2019 ja 2023). Euroopa liigas on ta osalenud korduvalt alagrupiturniirimängudel ning 2015. aasta final-fouris, kus saadi neljas koht.[14]
2015. aasta EM-ist kuni 2019. aasta EM-i ettevalmistusperioodini ei mänginud ta koondises peaaegu neli aastat.[15]
Juhkami oli Rakvere spordikooli kasvandik, kes edutati hooajal 2005/06 meistriliigaklubisse Aeroc Rakvere, kus ta mängis neli hooaega.[16] Klubiga saadi 3.–4. kohti, parimateks tulemusteks jäid Eesti karikavõistluste poolfinaalid ja Eesti meistrivõistluste neljandad kohad.
Hooajast 2009/10 mängis Juhkami Tartu Pere Leivas, kuhu jäi kolmeks hooajaks.[17] Kuigi ta toodi klubisse nurgaründajaks, siis olude sunnil oli ta peaaegu terve hooaja diagonaalründaja rollis. Hooaja keskel kimbutas teda põlvevigastus, mistõttu meeskonda mõnda aega aidata ei saanud.[18] Esimesel hooajal teeniti Schenker Liiga hõbemedal ja Eesti meistriliiga pronks.[19][20] Teisel hooajal (2010/11) jätkas Juhkami klubis diagonaalründajana. Eesti meistrivõistlustel saadi hõbemedal, kuid välja jäädi nii Eesti karikavõistluste kui Schenker Liiga finaalidest.[21] Hooaja lõpus vaevasid Juhkamit taas põlveprobleemid ning pärast hooaja lõppu käis ta põlveoperatsioonil.[22][23] Kolmandal hooajal (2011/12) naasis Juhkami nurgaründajaks, kuid pidi taas täitma hoopis diagonaalründaja ülesandeid.[24][25] Vaatamata meeskonna keerulisele algusele võideti otsustavas faasis nii Schenker Liiga kui ka Eesti meistrivõistlused; Eesti karikavõistlustel saadi hõbemedal.[26] Juhkami oli vaieldamatult üks meeskonna rünnakuliidreid ning valiti ka Schenker Liiga sümboolsesse koosseisu.[27]
Hooajal 2012/13 mängis Juhkami Selver Tallinnas nurgaründajana. Eesmärk oli paista silma Euromängudes ja saada sobiv välisleping.[28][29] Klubiga osaleti tugevuselt teises Eurosarjas (CEV Cupil), kus eelringist edasi ei pääsetud.[30] Euroopa sarjades jätkati tugevuselt kolmandas (CEV Challenge Cupis), kus langeti välja 1/8 finaalis.[31] Eesti karikavõistlustel saadi hõbemedal ning Schenker Liigas finaali ei pääsetud. Hooaeg lõpetati Eesti meistriks tulekuga.[32] Juhkami oli sel hooajal üks meeskonna resultatiivsemaid mängijaid.
Hooajaks 2013/14 siirdus Juhkami Saksamaa meistriliigaklubisse TV Bühl, kus samal hooajal mängis ka Eesti võrkpallikoondise keskblokeerija Andri Aganits.[33] Klubi jõudis CEV Cupil veerandfinaali, kus kaotati Ardo Kreegi koduklubile Pariisi Volley.[34] Nii karika- kui ka meistrivõistlustel jõuti poolfinaali.[35] Juhkami hooaeg algas jalavigastusega, millest paranemiseks kulus pool hooaega.[36][37] Pärast seda mängis ta end meeskonna põhikoosseisu.[38]
Hooajaks 2014/15 liitus ta Austria valitseva meistri, Hypo Tirol Innsbruckiga, kus mängis samal hooajal ka Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Oliver Venno.[39][40] Klubiga osaleti kõrgeimas Eurosarjas, CEV Meistrite liigas, kus oma alagrupis võideti kaks mängu ja kaotati neli, millega play-offi ei pääsetud.[41] Võideti Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga ja tuldi Austria meistriks, kusjuures Austria meistriliigas oli üleolek nii selge, et kogu hooaja peale ei kaotatud ühtegi mängu.[42][43] Juhkami oli meeskonna üks põhimängijatest.
Hooajaks 2015/16 siirdus ta Prantsusmaa esiliigaklubisse Rennes Volley 35, kus mängis ka Eesti võrkpallikoondise sidemängija Kert Toobal.[44] Üllatajatena jõuti Prantsusmaa karikafinaali, mis kaotati 2:3, kusjuures viiendas geimis juhiti veel 12:9, mis tegi kaotuse sedavõrd dramaatilisemaks.[45] Prantsusmaa esiliiga põhiturniir võideti ülekaalukalt ning play-off faasis jõuti kindlalt välja finaali.[46][47] Finaalmängus võeti vastu juba teine dramaatiline 2:3 kaotus ning sellega kaotati ka järgmiseks hooajaks koht Prantsusmaa meistriliigas.[48] Juhkami oli meeskonna üks põhi nurgaründajatest, kuid meeskonnakaaslaste ja enda vigastuste tõttu mängis ta mõnes mängus ka diagonaalründaja ja liberona.[49] [50] Ta valiti ka Prantsusmaa esiliiga sümboolsesse koosseisu.[51] Teda sooviti palgata ka järgmiseks hooajaks, kuid peatreeneriga erinevate nägemuste tõttu Juhkami pakkumist vastu ei võtnud.[52]
Hooajaks 2016/17 naasis ta Austria meisterklubisse Hypo Tirol Innsbruck, kus seekord oli ta meeskonnakaaslaseks Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppan.[53] CEV Meistrite liigas alagrupiturniirile ei pääsetud, misjärel jätkati aste madalamas Eurosarjas, CEV Cupil jõuti 1/16-finaali.[54][55] Kesk-Euroopa (MEVZA) liigas saadi teine koht ning tuldi taas Austria meistriks.[56][57] Martti oli meeskonna üks põhimängijatest ning kuigi Austria liigas oldi enamikust konkurentidest peajagu üle, sai nurgaründaja keskenduda rohkem eelnevatel hooaegadel vaevanud vigastustest taastumisele ja uute vältimisele.[58]
Hooajaks 2017/18 sõlmis ta lepingu Prantsusmaa meistriliigaklubiga Tourcoing VB, kus ta mängis kaks hooaega.[59] Esimesel hooajal jõuti Prantsusmaa karikafinaali, kus jäädi valitseva Prantsusmaa meistri Chaumonti vastu 0:2 kaotusseisu, kuid võideti kolm järgmist geimi ja sellega tuldi Prantsusmaa karikavõitjaks.[60] Prantsusmaa meistriliigas saadi põhiturniiril seitsmes koht ning pääseti play-offi, kus kaotati aga veerandfinaalseeria ning kohta parandada ei õnnestunud.[61][62] Teisel hooajal (2018/19) osaleti klubiga tänu eelmise hooaja karikavõidule tugevuselt teises Eurosarjas, CEV Cupil, kus 1/16 finaalis kaotati kuldse geimiga ning langeti konkurentsist.[63] Prantsusmaa karikavõistlustel langeti konkurentsist 1/8 finaalis.[64] Prantsusmaa meistriliiga põhiturniiril jäädi üheksandaks, mis tähendas esimesena välja jäämist play-offist.[65] Martti oli mõlemal hooajal üldiselt üks meeskonna põhimängijatest.
Hooajaks 2019/20 naasis ta Saksamaale, kus mängis kaks hooaega VfB Friedrichshafenis.[66] Hooaja esimesest mängust jäi ta põlvevalu tõttu eemale, kuid pääses vahetusest platsile järgmises mängus, oma endise koduklubi TV Bühli vastu, tõi mängu oodatud muutuse ning valiti ka mängu parimaks mängijaks.[67] Hooaja alguses osaleti ka Saksamaa superkarika finaalis, kus tunnistati Berliini Recycling Volleys paremust.[68] Klubi osales CEV Meistrite liigas, kus oma alagrupis saadi kolmas koht ja play-offi ei pääsetud.[69] Saksamaa karikavõistlustel jõuti 1/4 finaali.[70] Saksamaa meistriliiga põhiturniiril oldi kolmandal kohal, kuid liiga peatati kevadel koroonapandeemia tõttu ja meister jäi välja selgitamata.[71] Paar kuud hooaja keskel Juhkami õlavigastuse tõttu meeskonda aidata ei saanud.[72] Teisel hooajal (2020/21) osaleti taas CEV Meistrite liiga alagrupiturniiril, mis peeti kahe miniturniiri formaadis. Esimese turniiri järel oldi teisel kohal, kuid koduse, teise turniiri eel nakatusid meeskonnas mitmed mängijad koroonasse ning kehtivate piirangute tõttu tuli osalemisest loobuda. Sellega kaotati ka lootus jõuda alagrupiturniirilt edasi.[73] Saksamaa karikavõistlustel langeti konkurentsist poolfinaalis.[74] Saksamaa meistriliiga põhiturniir võideti ning play-off faasis jõuti välja finaalseeriasse, mis kaotati Eesti võrkpallikoondise peatreeneri Cédric Énardi koduklubile Berliini Recycling Volleys.[75][76] Kui esimese hooaja vigastuspaus välja arvata, siis Martti oli üldiselt üks meeskonna põhinurgaründajatest.
Pärast kaheksat välishooaega naasis Juhkami kodumaale ning liitus hooajaks 2021/22 Bigbank Tartuga.[77] Klubi osales CEV Meistrite liiga ja CEV Cupi eelringides, kuid kummaski sarjas põhiturniirile ei pääsenud.[78] Klubi võitis kõik kohalikud sarjad: Eesti karikavõistlused, Eesti meistrivõistlused ja Credit24 Meistriliiga.[79] Martti oli meeskonna üks põhimängijatest ning valiti ka Eesti meistrivõistluste sümboolsesse koosseisu.[80]
Hooajaks 2022/23 liitus ta taas välisklubiga ning siirdus Tšehhi meisterklubisse VK Karlovarsko.[81] Hooaja alguses võideti Tšehhi superkarikas ning Juhkami valiti mängu väärtuslikuimaks mängijaks.[82] Klubiga osaleti CEV Meistrite liigas, kus saadi alagrupis kolmas koht ning jätkati Euroopa tasandil võistlemist CEV karikavõistlustel.[83] Vaatamata esimese veerandfinaalmängu võidule, kaotati kordusmängus Poola klubile Belchatowi PGE Skra ning edasipääsu ei tagatud. Tšehhi karikavõistlustel jõuti finaali, kus jäädi alla Silver Maari koduklubile Libereci Dukla.[84] Revanš võeti aga Tšehhi meistrivõistlustel, kui punktiga võideti nende ees põhiturniir ning hiljem ka 3.–4. koha seeria.[85][86]
Riikide meistrivõistlused
Riikide esiliigad
Riikide karikavõistlused
Individuaalsed auhinnad
Aasta | Turniir | Koondis | Mänge (geime) |
Punkte kokku |
Rünnaku- punkte |
Blokke | Äss- pallinguid |
Allikad |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2015 | Euroopa meistrivõistlused | Eesti | 3 (8) | 0 | 0 | 0 | 0 | [88] |
2019 | Euroopa meistrivõistlused | Eesti | 5 (15) | 18 | 14 | 0 | 4 | [89] |
2023 | Euroopa meistrivõistlused | Eesti | 5 (12) | 24 | 23 | 1 | 0 | [90] |
Klubi | Hooaeg | CEV Meistrite liiga | CEV Cup | CEV Challenge Cup | Allikad | |||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Mänge (geime) |
Punkte | Mänge (geime) |
Punkte | Mänge (geime) |
Punkte | |||
Selver Tallinn | 2012/13 | 2 (9) | 31 | 2 (6) | 18 | [91][30][92][31] | ||
TV Bühl | 2013/14 | 4 (14) | 28 | [93][94][95][34] | ||||
Hypo Tirol Innsbruck | 2014/15 | 6 (20) | 60 | [96] | ||||
Hypo Tirol Innsbruck | 2016/17 | 4 (13) | 33 | 2 (7) | 17 | [97][98] | ||
Tourcoing VB | 2018/19 | 1 (3) | 12 | [99] | ||||
VfB Friedrichshafen | 2019/20 | 4 (9) | 32 | [100] | ||||
2020/21 | 3 (9) | 37 | [101] | |||||
Bigbank Tartu | 2021/22 | 4 (14) | 57 | 2 (7) | 17 | [102][103] | ||
VK Karlovarsko | 2022/23 | 6 (20) | 53 | 2 (7) | 15 | [104][105] | ||
Bigbank Tartu | 2024/25 | 4 (12) | 43 | [106] | ||||
Kokku | 27 (85) | 272 | 13 (47) | 120 | 6 (18) | 61 |
Tal on elukaaslane Liis. Neil on kaksikutest pojad.[107]