Matilda Kšessinskaja, ka Mathilde Kschessinska (vene keeles Матильда Феликсовна Кшесинская; poola keeles Matylda Maria Krzesińska; 31. august (vkj 19. august) 1872 Peterburi maakond, Peterburi kubermang – 6. detsember 1971 Pariis) oli poola juurtega Keiserliku Venemaa balletitantsija ja Prantsusmaa balletipedagoog.
Pärast 1890. aastal Peterburi keiserliku teatrikooli lõpetamist võeti Matilda Kšessinskaja keiserlike teatrite balletitrupi liikmeks.[1] 1892. aastal edutati ta teiseks solistiks ja 1893. aastal priimabaleriiniks (aastapalgaga kolm tuhat rubla).[2][3] Põhiliselt tantsis ta Maria teatris (ballettmeister Marius Petipa).
Vene baleriinidest esimesena tegi Kšessinskaja laval 32 fueteed järjest (enne teda tegid Maria teatris seda vaid itaalia baleriinid, sealhulgas Pierina Legnani).[3] Lavakarjääri lõpetas Kšessinskaja 1917. aastal.
Kšessinskaja oli ainus vene baleriin, kes pälvis revolutsioonieelsel perioodil prima ballerina assoluta austava nimetuse (1896).[4]
Ta lahkus Petrogradist 1917. aasta suvel. Elas kaks aastat Lõuna-Venemaal, 1919. aastal emigreerus Prantsusmaale. 1929. aastal avas Kšessinskaja Pariisis oma balletistuudio. 1960. aastal ilmusid Pariisis tema memuaarid.
1921. aastal abiellus Kšessinskaja morganaatiliselt suurvürst Andrei Vladimirovitšiga.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Matilda Kšessinskaja |