Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu

Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu (ametliku nimetusega United States of America v. Karl Brandt, et al.) oli esimene Nürnbergi järelprotsessidest sõjakurjategijate üle. Nürnbergi arstide protsess toimus pärast Teise maailmasõja lõppu Ameerika Ühendriikide okupatsioonitsoonis Nürnbergis Saksamaal 9. detsembrist 1946 kuni 20. augustini 1947.

Süüdistavateks olid 20 koonduslaagrite arsti, üks jurist ja kaks mitte-arsti (Leutheusser, 155:2003^[1]).

Süüdistatavad

Süüdistatav	Auaste	Tegevus	Süü süüdistuse kohaselt	Otsus
Viktor Brack	SS-Oberführer	Oberdienstleiter Kanzlei des Führers, "Aktsioon T4 – eutanaasiaprogrammi organisaator	II, III, IV	surmanuhtlus – täide viidud 2. juunil 1948
Karl Brandt	SS-Gruppenführer ja Relva-SS-i kindralleitnant	Reichskommissar für das Sanitäts- und Gesundheitswesen, Generalkommissar für Kampfstofffragen, Euthanasiebevollmächtigter, Hitleri saatearst	II, III, IV	surmanuhtlus – täide viidud 2. juunil 1948
Rudolf Brandt	SS-Standartenführer	Reichsführer Heinrich Himmleri isiklik assistent, Leiter des Minister-Büros im Reichsinnenministerium	II, III, IV	surmanuhtlus – täide viidud 2. juunil 1948
Herta Oberheuser		Ravensbrücki koonduslaagri laagriarst, Gebhardti assistent	II, III	20 aastat – 31. jaanuaril 1951 mõisteti kümneks aastaks vangi, vabastati ennetähtaegselt 4. aprillil 1952

↑ Ulrike Leutheusser, Hitler ja naised, Huma kirjastus, 2003; saksa keelest tõlkinud Kersti Kittus; originaali pealkiri "Hitler und die Frauen", 2001. Deutsche Verlags-Anstalt GmbH.