NGINX

NGINX
Autor Igor Sysoev
Arendaja Nginx, Inc.
Esmaväljalase 4. oktoober 2004[1]
Viimane väljalase 1.27.2 / 2.10.2024 Muuda Vikiandmetes
Kirjutatud keeles C[2]
Suunitlus Veebiserver, vastupidine puhver (inglise k. reverse proxy)/meili server
Litsents 2-osaline BSD[3]
Veebisait www.nginx.com

NGINX on vabavaraline tarkvara, mida kasutatakse peamiselt veebiserverina. Lisaks saab seda kasutada kirjade-postiteenuse puhverserverina (IMAP, POP3, SMTP) ja ka koormuse jaoturina (inglise k. load balancer) HTTP, TCP ja UDP serveritele.[4]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Igor Sysoev alustas projektiga aastal 2002[5] ning kirjutas NGINX-i esialgu C10K probleemi lahendamiseks. C10K probleemi näol on tegemist 1999. aastal Dan Kegeli loodud terminiga[6] selgitamaks veebiserverite suutmatust toime tulla rohkete samaaegsete ühendustega.[4] Oma sündmuspõhise ja asünkroonse arhitektuuriga sai NGINX-st kiiresti kõige kiirem saadaval olev veebiserver.

Pärast projekti vabavaraliseks muutmist aastal 2004 hakkas projekt eksponentsiaalset arenema ning Sysoev otsustas asutada ettevõtte NGINX, Inc. (aastal 2011).[7] Ettevõtte eesmärk oli toetada platvormi arendust ning turule toodi toode nimega NGINX Plus, mille näol on tegemist laiendatud funktsionaalsusega eelkõige ettevõtetele suunatud kaubandusliku tootega.

Nginx vs Nginx Plus

[muuda | muuda lähteteksti]

NGINX'st on kaks versiooni - OSS NGINX ja NGINX Plus. Viimane pakub mitmeid lisa funktsionaalsusi, mida OSS NGINX's ei ole.

NGINX Plus omadused/funktsionaalsused[8]

[muuda | muuda lähteteksti]
  • HTTP/TCP/UDP koormusejaotur (inglise k. Load Balancer)
  • Sisu vahemälusse salvestamine (inglise k. Content Cache)
  • Veebiserver (inglise k. Web Server)
  • Julgestuskontrollid (inglise k. Security Controls)
  • Dünaamilised moodulid (inglise k. Dynamic Modules)
  • Seire (inglise k. Monitoring)
  • Kõrgkäideldavus (inglise k. High Availability (HA))
  • Kubernetes Ingress kontroller (inglise k. Kubernetes Ingress Controller)
  • Programmeeritavus (inglise k. Programmability)
  • Meedia voogedastus (inglise k. Streaming Media)

NGINX Plus toetatud jaotused[9]

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Amazon Linux
    • 2017.09 (x86_64)
  • Amazon Linux 2
    • LTS (x86_64)
  • CentOS
    • 6.5+ (i386, x86_64)
    • 7.0+ (x86_64, ppc64le)
  • Debian
    • 8.0 (i386, x86_64)
    • 9.0 (i386, x86_64)
  • FreeBSD
    • 10.4+ (x86_64)
    • 11.1+ (x86_64)
  • Oracle Linux
    • 6.5+ (i386, x86_64)
    • 7.0+ (x86_64)
  • Red Hat Enterprise Linux
    • 6.5+ (i386, x86_64)
    • 7.0+ (x86_64, ppc64le)
  • SUSE Linux Enterprise Server
    • 12, 12 SP1 (x86_64)
  • Ubuntu
    • 14.04 LTS (i386, x86_64, aarch64)
    • 16.04 LTS (i386, x86_64, ppc64le, aarch64)
    • 18.04 LTS (x86_64)

Populaarsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Novembris 2018 läbi viidud Netcrafti Veebiserverite uuringust[10] selgus, et NGINX omab on 21.71 protsendilist turuosa veebiserverite tootjate hulgas. Tänu sellele on NGINX positsioneerinud end Microsofti järel teisele kohale. Uuringus osales 1,652,185,816 lehekülge, 226,752,928 unikaalset domeeni ja 8,048,899 veebiserverit.[10]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Nginx Changes
  2. ↑ Coding Style
  3. ↑ NGINX Licence
  4. ↑ 4,0 4,1 NGINX glossary
  5. ↑ Mobily, Tony (2012). "Interview with Igor Sysoev, author of Apache's competitor NGINX". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2013. Vaadatud 23. septembril 2018.
  6. ↑ Dan, Kegel (1999). "The C10K problem".
  7. ↑ Igor Sysoev NGINX
  8. ↑ Features
  9. ↑ NGINX technical specs
  10. ↑ 10,0 10,1 "Netcraft Web Server survey". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2018. Vaadatud 27. novembril 2018.