Neli mõõtmatut

Neli mõõtmatut (sanskriti ja paali keeles brahmavihāra , ‘brahmalik asupaik’; tiibeti keeles tshangs pa’i gnas pa; hiina keeles 四無量⼼ si wuliang xin; jaapani keeles shi muryō shin ‘neli mõõtmatut’, mis on sanskritikeelse catvāry-apramāṇāni tõlge), ka brahmavihaara ehk brahmaseisund, brahmalik ehk püha eluviis on budismis ja teistes õpetustes[1] nelja olulise kõlbelise kategooria üldnimetus.[2]

Loetelu

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. sõbralikkus (maitrī), väljendab tegutsemist teiste hüvanguks ilma tasu või kiitust ootamata;
  2. kaastunne (sanskriti keeles karuṇā), suhtumine kõigisse olenditesse heatahtlikult, nende kannatuste märkamine ja tegutsemine nende kannatuste leevendamiseks;
  3. rõõm (muditā) ehk ‘kaasrõõm’, ‘rõõm teiste hea käekäigu üle’, st teistele tuleb mitte üksnes kaasa tunda, kui neil halvasti läheb, vaid ka rõõmu tunda, kui neil hästi läheb, rõõmustada nende heaolu üle;
  4. eelistamatus (upekṣā) ehk ‘võrdne suhtumine’, millega tasakaalustatakse sõbralikkus, kaastunne ja kaasa rõõmustamine[3].

Nende pikemad esitused leiduvad Metta Suttades[4] ning nende tekste retsiteeritakse sagedasti theravaada traditsioonis jm.

Brahmaseisundid tabelina

[muuda | muuda lähteteksti]

Brahma asupaik

Põhitunnus

Lähivaenlane

Kaugem vaenlane

Märkused

Saavutatav jhāna tase

Sõbralikkus (mettā)

Heasoovlikkus, et kõik oleksid terved, õnnelikud, vabad kannatustest

Kuritahtlikkus, viha (dosa) ja vastumeelsus, sallimatus (kodha)

Ahnus (lobha)

Vastumeelsuse vastasjõud, vabastab pahatahtlikkusest, aktsepteerib asju nagu need on

Sobiv objekt 1.,2.,3. jhāna saavutamiseks

Kaastunne (karuṇā)

Soov leevendada kannatusi

Kurjus (hiṁsa)

Kurbus või melanhoolia (domanassa)

Viha, teadmatuse vastasjõud, aktsepteerib asju nagu need on

Sobiv objekt 1.,2.,3. jhāna saavutamiseks

Kaasrõõm (muditā)

Rõõm teiste heast käekäigust

Kadedus

Elevus (pahāsa)

Vabastab võrdlemisest ja tüdimusest, näeb asju nagu need on

Sobiv objekt 1.,2.,3. jhāna saavutamiseks

Erapooletu suhtumine (upekkhā)

Taskaalustatus, mitte-reageerimine, teadlikkus

Iha, himu (rāga)

Kalkus

Vabastab teadmatusest, näeb asju nagu need on, vabastab uhkusest, ärevusest, ükskõiksusest

Sobiv objekt 4. jhāna saavutamiseks

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Näiteks Patanjali Yoga Sutra I.33: मैत्री करुणा मुदितोपेक्षाणां सुखदुःखपुण्यापुण्यविषयाणां भावनातश्चित्तप्रसादनम् (meelerahu edeneb, kui kasvavad sõbralikkus ja kaastunne, rõõm ja erapooletus...); jainismi pühakirjas Tattvartha Sutra 7.11 jm.
  2. ↑ Ida mõtteloo leksikon: brahmaseisund.[1]
  3. ↑ Linnart Mälli loeng "Budismi pühakirjad" I, 2003
  4. ↑ Suttanipāta (KN Sn 1.8) ja Khuddakapāṭha (KN Khp 9) ning AN 11.15