Pannonhalma

Pannonhalma
ungari	Pannonhalma
saksa	Martinsberg
slovaki	Rábsky Svätý Martin
	Pannonhalma lipp Pannonhalma vapp
	Pindala: 29,6 km²
	Elanikke: 3919 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 47° 33′ N, 17° 45′ E

Pannonhalma (kuni 1965. aastani Győrszentmárton, saksa keeles Martinsberg, slovaki keeles Rábsky Svätý Martin) on linn Ungaris Győr-Moson-Soproni komitaadis, Pannonhalma kreisi halduskeskus.

Pannonhalma benediktlaste peaklooster ja selle looduskeskkond kuulub alates 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.^[2]

Pannonhalma on Pannonhalma veinipiirkonna keskus.^[3]

Geograafiline asend

Pannonhalma asub komitaadikeskusest Győrist ligikaudu 17 km lõunakagus ja Slovakkia piirist 21 km kaugusel. Linna läbib Győr–Veszprémi raudteeliin.

Ajalugu

Ungari suurvürst Géza kutsus benediktlased piirkonda 996. aastal. Ungari kuningas István I Püha asutas Pannonhalma kloostri 1002. aastal. 1241. aastal suutis klooster edukalt tõrjuda mongolite rünnakut. 1452. aastal on Győrszentmártonit ürikutes nimetatud turulinnaks (oppidum). Alates 1532. aastast rüüstasid türklased asulat mitmel korral. Türgi ikke ajal pidid mungad kloostrist korduvalt põgenema. Klooster taastati 1640. aastatel. Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog Joseph II sulges kloostri 1786. aastal, kuid 1802. aastal lubati klooster taasavada. 19. sajandil arenes Győrszentmárton kiiresti. 1965. aastal võttis Győrszentmárton nimeks Pannonhalma.^[4]^[5]