Peter Christian Bredal (ka Bredahl; vene keeles Пётр Петрович Бредаль; 1683 Trondheim – 1756) oli Norra mereväeohvitser Venemaa Keisririigi teenistuses.
1703. aastal astus ta admiral Cornelius Cruysi soovitusel alamleitnandina Vene laevastikuga. 1709. aastal sai kaptenleitnandiks, 1710. aastal teenis Aasovi merel laevaülemana, 1712. asus teenima Balti laevastikus, aasta hiljem sai 4. järgu kapteniks.
7. augustil 1714 osales ta Hankoniemi lahingus (Riilahti lahing) Hanko juures.
1715. aastal sai ta 3. järgu kapteniks ja seitsmest laevast koosneva eskaadri komandöriks. 20. aprillil 1715 lahkus Tallinnast nelja laevaga (Samson 36, Sv. Pavel 32, Sv. Petr 32 ja Diana 18 kahuriga) ründama rootslasi Läänemerel, ning tal õnnestus neist kolm (Enhdrning 18, Esperance 11 ja Stockholm Gallej 10 kahuriga) Vindavi juures sõjasaagiks võtta, millega naasis Tallinna mai alguses.
1717. aastast 2. järgu kapten ja 1720. aastast 1. järgu kapten.
Aastatel 1730–1732 oli ta Tallinna sadama kõrgeim komandör.
1731. aastal kanti kontradmiral Bredal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.[1]
1733. aastal asus kõrgeima komandörina juhtima Arhangelski sadamat ja võttis Peter von Lacy juhtimisel osa 1736. aastal Vene-Türgi sõjas toimunud Azovi vallutamisest.
1739. aastal sai ta viitseadmiraliks.
Abiellus hollandi päritolu Taani-Norra kindrali Wyllem de Coucheroni (surn. 1689) (inglise Willem Coucheron) pojatütre Blanceflor Sophie Coucheroniga. Abielust sündis:
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)