Plahvatus Al-Ahlī haigla juures

Plahvatus Al-Ahlī araabia haigla juures
Osa 2023. aasta Ḩamāsi-Iisraeli sõjast
Koht Gaza, Palestiina
Koordinaadid 31° 30′ 19″ N, 34° 27′ 41″ E
Kuupäev 17. oktoober 2023
Põhjus raketi tõrge[1][2]
Hukkunuid ...
Vigastatuid 314 (Gaza tervishoiuministeeriumi väitel)[3]
Kahtlusalused Palestiina islami džihaad[4][5] (PIJ eitab vastutust[6][7][8])
Kaart
Asukoht Gazas

Plahvatus Al-Ahlī araabia haigla juures toimus 17. oktoobril 2023, Iisraeli ja Hamasi sõja ajal.

Tuhanded ümberasustatud palestiinlased olid otsinud õhurünnakute eest varju haigla juures.

Ḩamāsi väitel põhjustas see enneolematult palju surmajuhtumeid – rohkem kui ükski teine sündmus Gazas pärast Gaza ja Iisraeli vahelise konflikti algust 2008. aastal. Hukkunute arv on endiselt ebaselge, kuid Ḩamāsi väitel olevat see üle 500, kellest enamik on naised ja lapsed.[9] Kui see tõsi on, oleks see üks ohvriterohkemaid rünnakuid haiglale aastakümnete jooksul.[7]

Gaza tervishoiuministeeriumi teatel põhjustas plahvatuse Iisraeli õhurünnak. Iisraeli kaitsejõud eitasid seda, avaldades kaadreid, mis nende väitel näitavad, et plahvatuse põhjustas Palestiina Islamidžihaadi ebaõnnestunud raketiheitmine Iisraeli Haifa linna pihta. Islamidžihaadi pressiesindaja eitas vastutust. Ekspertide üksmeel esialgu puudus selles, kas kahju põhjustas Iisraeli õhurünnak või Gaza sektorist välja tulistatud rakett. Ekspertide vaatlused tõid välja kokkuvarisemata haiglahooned, mõned kahjustamata autod ja sügava kraatri puudumise – tegurid, mis ei ole tavaliselt kooskõlas Iisraeli õhurünnakuga.[10]

Iisraeli kaitsejõud (IDF) avaldasid salvestise, mis väidetavalt oli pealtkuulatud telefonivestlus kahe Hamasi operaatori vahel, kus arutati Gaza haiglale maandunud Islami Džihaadi ebaõnnestunud raketirünnakut.[11] IDF-i pressiesindaja kontradmiral Daniel Hagari kritiseeris meediaväljaandeid selle eest, et nad levitasid kiiresti Hamasi väiteid, mida ta nimetas "kontrollimata väideteks" hukkunute arvu kohta: Hagari väitis, et Hamasil oli ebatõenäoline, et pärast vahejuhtumit nii kiiresti hukkunute arvu täpselt kindlaks määraks.[11] Järgmisel päeval toetas USA president Joe Biden IDF-i väidet, et Iisrael ei rünnanud haiglat.[12]

Taust

[muuda | muuda lähteteksti]

Haigla on tegutsenud alates 1882. aastast.[13] Selle asutas Inglismaa Kiriku Kiriku Misjoni Selts ja hiljem juhtis seda meditsiinimisjonina aastatel 1954–1982 Lõuna baptisti konvent.[13] See naasis anglikaani kirikule 1980. aastatel.[13] Seda rahastasid peamiselt piiskoplik kirik ja Euroopa Liit ning see tegutses mittesektaarse haiglana, mida haldas Jeruusalemma anglikaani piiskopkond, mis teatas, et selles oli umbes 80 voodikohta ja see oli Gaza sektori ainus kristlik haigla.[13]

Tuhanded Gaza sektori põhjaosa evakueerimise tõttu ümberasustatud inimesed olid otsinud peavarju al-Ahli araabia haiglast, et vältida Iisraeli õhulööke.[14] Canterbury peapiiskopi Justin Welby avalduse kohaselt sai haigla kahjustada Iisraeli raketitules 14. oktoobri hilisõhtul, neli töötajat sai vigastada.[15][16] Enne 14. oktoobri raketituld andis haigla peavarju umbes 6000 ümberasustatud inimesele; hiljem paljud neist põgenesid ja umbes 1000 jäi välialale.[5]

16. oktoobril andis Iisrael korralduse evakueerida vähemalt 20 Gazas asuvat haiglat, sealhulgas al-Ahli araabia haiglat.[17][18][19] Kuna Gaza sektori lõunaosa haiglates ei ole piisavalt voodeid ja kuna teatud patsientide, näiteks inkubaatorites vastsündinute või ventilaatoriga patsientide transportimiseks puudusid vahendid, peeti evakueerimiskorraldusi üldiselt võimatuks täita.[17][18][19][20]

Plahvatus ja vastutus

[muuda | muuda lähteteksti]

Plahvatuses hukkunute arv ja plahvatuse põhjus ei ole sõltumatult kinnitatud.[6] Gaza tervishoiuministeerium väidab, et plahvatuses hukkus vähemalt 500 inimest, ja süüdistab Iisraeli õhurünnakut.[7][8] Al-Shifa haigla direktor teatas, et tema haiglasse toodi nii kiirabi kui ka isiklike autodega umbes 350 vigastatut.[8]

Iisraeli kaitsejõud väidavad, et plahvatuse põhjuseks oli Iisraeli Haifa linna sihtmärgiks olnud ebaõnnestunud rakett, mille lasi välja Palestiina islamidžihaad (PIJ), mis on Hamasiga seotud Palestiina mässuline rühmitus.[4][5] IDF-i pressiesindaja üksuse kontradmiral Daniel Hagari ütles, et luureandmed näitasid, et PIJ oli haigla lähedal rakette välja tulistanud ja jagas droonide abil kogutud aerofotosid, mis tema sõnul ei olnud kooskõlas Iisraeli laskemoonaga.[8] Iisraeli relvajõud väidavad ka, et Iisrael kuulas pealt arutlusi terroristide vahel, kes ütlesid, et plahvatuse põhjustas nende valesti tulistatud rakett. Islamidžihaadi pressiesindaja eitas vastutust.[6] 18. oktoobril avaldas IDF droonikaadrid, mis väidetavalt näitavad haiglat enne ja pärast plahvatust. Kommenteeritud videol oli näha põlenud sõidukeid haigla parklas ning kraatri ilmset puudumist või olulisi konstruktsioonikahjustusi ümbritsevatele hoonetele. Iisraeli sõjavägi väitis, et need omadused ei olnud kooskõlas Iisraeli laskemoonalöökide tagajärgedega.[21]

Pärast plahvatust avaldas Iisraeli ametlik Twitteri konto avalduse, milles väideti, et rünnak oli vaenlase raketi tagajärg.[22][23][24] Säutsule oli lisatud kaadrid, mis arvati olevat tõend Gazast pärit raketi kohta.[25][23][22] Aric Toler, ajalehe The New York Timesi visuaalsete uurimisrühmade ajakirjanik, märkis aga, et videol olevad ajatemplid olid vähemalt 40 minutit pärast plahvatuse toimumist.[23][22][7][26] Varsti pärast seda muutis Iisraeli valitsuse Twitteri konto säutsu, eemaldades sellest video.[7][26][23][22]

The Economisti teatel: "Mõned avalike luurete analüütikud oletasid, et see juhtus siis, kui Palestiina rakett plahvatas õhus (võib-olla Iisraeli õhutõrjesüsteemid püüdsid selle kinni) ja lõhkepea kukkus haiglale."[27] BBC Verify teatas, et kuigi üldine konsensus puudub, ütles üks ekspert, et kahjustuste eripära ei olnud kooskõlas Iisraeli õhurünnakuga.[10]

Sõltumatute OSINTi rühmade ja The Telegraphi küsitletud analüütikute sõnul oli esialgsete tõendite põhjal tõenäoline, et plahvatuse põhjustas valesti tulistatud rakett. Vabatahtlike geolokaatorite rühm GeoConfirmed analüüsis mitmest erinevast allikast pärit plahvatuse kaadreid ja väitis, et "kaadrite geolokatsioon ja ajastus on lõplikud", kuid selgitas, et see puudutab ainult geograafilist asukohta. Evan Hill, kes viib läbi ajalehe Washington Post OSINT-i juurdlusi, väitis samuti, et esialgsed tõendid viitavad raketi tõrkele.[28] The Independent viitas mitmele OSINT-i analüütikule, kes analüüsisid pilte ja kaadreid plahvatuspiirkonnast, kuna need ei ole kooskõlas õhurünnakuga, samas kui plahvatuse kaadrid sarnanevad "raketimootori rikkega".[29]

Reaktsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas kuulutas pärast surmavat sündmust välja kolmepäevase leina ja tühistas kavandatud kohtumise USA presidendi Joe Bideniga.[7][8] Biden teatas, et on plahvatuse pärast nördinud ja sügavalt kurb, kuid ei süüdistanud juhtunus kohe, vaid väitis, et USA hakkab sündmust uurima.[7][30] Biden ütles seejärel kohtumisel Netanyahuga, et "nähtu põhjal näib, et seda tegi teine pool, mitte teie".[12][31] Kanada peaminister Justin Trudeau kirjeldas plahvatust kui "õudset" ja "vastuvõetamatut", kuid ei määranud süüd.[7] Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus mõistis väidetava rünnaku hukka.[7] ÜRO peasekretär António Guterres ütles, et teda "kohutas sadade Palestiina tsiviilisikute tapmine rünnakus haiglale".[19] ÜRO inimõiguste juht Volker Türk mõistis hukka "täiesti vastuvõetamatu" ja "õudse" rünnaku ning nõudis vastutust.[32] Organisatsioon Piirideta Arstid ütles, et on "pommirünnakust kohkunud"[33] ja nimetas seda veresaunaks.[34] Punane Rist oli aruannetest "šokeeritud ja kohkunud".[5]

Hizbollah ütles, et plahvatus oli Iisraeli "veresaun" ja kutsus üles korraldama 18. oktoobril "raevu päeva" Iisraeli ja Bideni eelseisva visiidi vastu Lähis-Idasse.[35] Egiptus, Iraan, Iraak, Jordaania ja Türgi mõistsid samuti väidetava rünnaku hukka[3][7][36], Katar aga mõistis hukka selle, mida nad kirjeldasid kui "ohtlikku eskalatsiooni".[3] Saudi Araabia mõistis hukka "okupatsioonijõud"[37] väidetava rünnaku eest, mida ta kirjeldas kui "koledat kuritegu".[7][38] Venemaa ja AÜE kutsusid üles kutsuma ÜRO Julgeolekunõukogu kiiremas korras kokku. Jordaania kuningas Abdullah II ütles, et Lähis-Ida on "kuristikku kukkumise äärel", kuna kardetakse, et konflikt võib kasvada laiemaks sõjaks, milles osalevad ka teised relvastatud rühmitused.[7] Iraani president Ebrahim Raisi lubas juhtunule "karmi vastust".[39]

Iisraeli president Isaac Herzog mõistis Palestiina Islamidžihaadi hukka, kirjutades: "Häbi Gaza alatutele terroristidele, kes valavad tahtlikult süütute verd." Herzog ütles, et süüdistused, et Iisrael põhjustas plahvatuse, on "21. sajandi verelaim."[40] 16. oktoobril 2023 avaldas Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu büroo X-is postituse, milles tsiteeris tema enda kõnet Knessetis ja ütles: "See on võitlus valguse ja pimeduse laste vahel, inimkonna ja džungliseaduse vahel."[41][42] Postitus kustutati pärast Gaza haiglas toimunud veresauna, pidades silmas kriitikat selle keelekasutuse pärast, mida mõned nimetasid "genotsiidiks".[43]

Plahvatus kutsus esile protestid mitmes riigis, sealhulgas Kanadas, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Liibüas, Marokos, Kataris, Süürias, Tuneesias, Türgis, Ühendkuningriigis ja Jeemenis. Ramallah's ja teistes Läänekalda linnades skandeerisid meeleavaldajad Mahmoud Abbasi vastu ja loopisid kive, mille tulemusel politsei kasutas meeleavaldajate laiali ajamiseks pisargaasi ja uimastusgranaate. Tuhanded meeleavaldajad marssisid Istanbulis Iisraeli konsulaadi ees, et protesteerida sõja vastu,[7] ja Jordaanias üritasid meeleavaldajad tungida Iisraeli saatkonda.[44] Ka USA saatkond Beirutis ja Prantsusmaa saatkonnad Beirutis seisid silmitsi protestidega, mille eesmärk oli toetada Iisraeli.[7]

Kuningas Abdullah II, Mahmoud Abbasi, Egiptuse presidendi Abdel Fattah el-Sisi ja Joe Bideni neljapoolne tippkohtumine tühistati pärast seda, kui Jordaania selle tühistas ja Abbas sellest taganes.[7][3]

Saudi Araabia, Jordaania, Katar, AÜE, Omaan, Egiptus, Alžeeria, Liibanon, Egiptus, Alžeeria ja Liibüa mõistsid plahvatused rünnakutena hukka ning süüdistasid Iisraeli vägesid haigla pommitamises. Saudi Araabia välisministeerium mõistis plahvatused hukka õhurünnakutena, nimetades seda "Iisraeli okupatsioonivägede poolt Gazas asuvate Al-Ahli baptistihaigla pommitamise käigus toime pandud kohutavaks kuriteoks" ja nõudis "Iisraeli kuritegelike praktikate" ülemaailmset hukkamõistmist.[45][46][47][48]

AÜE mõistis plahvatused hukka kui Iisraeli rünnakud ja nõudis "vaenutegevuse viivitamatut lõpetamist". Türgi president Erdoğan mõistis pommirünnaku hukka kui "viimast näidet Iisraeli rünnakutest, millel puuduvad kõige elementaarsemad inimlikud väärtused". Aafrika Liidu komisjoni esimees mõistis Iisraeli hukka selle eest, mida nad nimetasid "sõjakuriteoks", ja nõudis, et teised riigid lõpetaksid nende sõnul Iisraeli agressiooni.[45][46][47][48]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Gaza hospital blast was caused by misfired rocket, says European military source" [Euroopa militaarallika väitel põhjustas Gaza haigla plahvatuse valesti valesti tulistatud rakett]. france24.com (inglise). France 24. 20. oktoober 2023. Vaadatud 21. oktoobril 2023.
  2. ↑ MICHAEL BIESECKER (21. oktoober 2023). "AP visual analysis: Rocket from Gaza appeared to go astray, likely caused deadly hospital explosion". apnews.com (inglise). AP News. Vaadatud 21. oktoobril 2023.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Chao-Fong, Léonie; Belam, Martin; Sullivan, Helen (17. oktoober 2023). "Israel-Hamas war live: at least 500 casualties in Gaza hospital strike, health ministry says". the Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  4. ↑ 4,0 4,1 Fabian, Emanuel (17. oktoober 2023). "IDF says assessment shows failed Islamic Jihad rocket launch caused Gaza hospital blast". The Times of Israel. Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Israel Gaza live news: Hundreds killed in Israeli strike on Gaza hospital - Palestinian officials". BBC News (Briti inglise). Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Al-Mughrabi, Nidal (17. oktoober 2023). "Hundreds killed at Gaza hospital amid conflicting claims". Reuters (inglise). Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  7. ↑ 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 7,11 7,12 7,13 7,14 Ibrahim, Arwa; Siddiqui, Usaid; Mohamed, Edna; Hatuqa, Dalia; Stepansky, Joseph. "Hundreds of casualties as Israel hits Gaza hospital sheltering thousands". Al Jazeera (inglise). Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Jobain, Nayib; Kullab, Samya; Nessman, Ravi; Lee, Matthew (17. oktoober 2023). "After blast kills hundreds at Gaza hospital, Hamas and Israel trade blame as rage spreads in region". AP News (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2023. Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  9. ↑ "Biden: Israël lijkt niet verantwoordelijk voor raketinslag Gazaans ziekenhuis" [Biden: Israel does not appear to be responsible for rocket attack on Gazan hospital]. NRC Handelsblad (hollandi). 18. oktoober 2023. Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  10. ↑ 10,0 10,1 "Israel Gaza live news: Biden meets Netanyahu as Gaza hospital blast overshadows Israel visit". BBC News (Briti inglise). Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  11. ↑ 11,0 11,1 Fabian, Emanuel (18. oktoober 2023). "IDF releases intercepted Hamas call on hospital explosion". Times of Israel.
  12. ↑ 12,0 12,1 Berman, Lazar. "In Tel Aviv, Biden pins blame for Gaza hospital blast on 'the other team'". www.timesofisrael.com (Ameerika inglise). Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 Paulsen, David (16. oktoober 2023). "Anglican hospital among facilities struggling to respond to growing humanitarian crisis in Gaza". Episcopal News Service (Ameerika inglise). Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  14. ↑ Ackerman, Andrew (17. oktoober 2023). "What We Know About the Gaza Hospital Blast". The Wall Street Journal. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2023.
  15. ↑ Boorstein, Michelle; Brasch, Ben. "Bombed Gaza hospital owned by a branch of the Anglican Communion". The Washington Post. Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  16. ↑ "Gaza hospitals are 'facing catastrophe', says Archbishop of Canterbury". The Archbishop of Canterbury (inglise). Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  17. ↑ 17,0 17,1 Tétrault-Farber, Gabrielle (17. oktoober 2023). "Attack on Gaza hospital 'unprecedented' in scale, WHO says". Reuters (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2023. Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  18. ↑ 18,0 18,1 Abdulrahim, Raja (15. oktoober 2023). "Gaza's Hospitals Face 'Impossible' Choices With Israel Evacuation Order". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2023. Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  19. ↑ 19,0 19,1 19,2 "UN chief 'horrified' by strike on Gaza hospital, as warring sides blame each other | UN News". news.un.org (inglise). 17. oktoober 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2023. Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  20. ↑ Abdel-Baqui, Omar; Jones, Rory; AbdulKarim, Fatima (17. oktoober 2023). "Blast at Gaza Hospital Kills More Than 500, Palestinian Officials Say". The Wall Street Journal. New York. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2023. Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  21. ↑ Fabian, Emanuel. "IDF says lack of crater at hospital blast site proves it wasn't behind strike". www.timesofisrael.com (Ameerika inglise). Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  22. ↑ 22,0 22,1 22,2 22,3 Danner, Chas (17. oktoober 2023). "Israel-Hamas War Live Updates: Hundreds Dead After Blast at Gaza City Hospital". Intelligencer (inglise). Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  23. ↑ 23,0 23,1 23,2 23,3 Jackson, Jon (17. oktoober 2023). "Deleted Israeli video adds to confusion around Gaza hospital blast". Newsweek (inglise). Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  24. ↑ Mall:Cite Tweet
  25. ↑ NIKKI MCCANN RAMIREZ. "Misinformation Runs Rampant in Aftermath of Gaza Hospital Attack". Rolling Stone.
  26. ↑ 26,0 26,1 "Blast kills hundreds at Gaza hospital; Hamas and Israel trade blame". The Sydney Morning Herald (inglise). 17. oktoober 2023. Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  27. ↑ "Joe Biden steers a risky course after a Gaza hospital blast". The Economist. The Economist. 17. oktoober 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2023. Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  28. ↑ "Haiglaplahvatuse põhjustas tõenäoliselt Gaza seest välja tulistatud rakett, väidavad analüütikud". The Telegraph. 18. oktoober 2023. Vaadatud 18. oktoober 2023.
  29. ↑ "Who is to blame for Gaza hospital bomb - we scrutinise the evidence". The Independent (inglise). 18. oktoober 2023. Vaadatud 21. oktoobril 2023.
  30. ↑ "Israel-Hamas War". The New York Times.
  31. ↑ Ankel, Sophia (18. oktoober 2023). "Biden backs Israel and says hospital blast in Gaza 'appears as though it was done by the other team'". Business Insider.
  32. ↑ Presse, AFP-Agence France. "Gaza Hospital Strike 'Totally Unacceptable': UN Rights Chief". www.barrons.com (Ameerika inglise). Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  33. ↑ MSF International (17. oktoober 2023). "We are horrified by the recent Israeli bombing of Ahli Arab Hospital in #Gaza City, which was treating patients and hosting displaced Gazans. Hundreds of people have reportedly been killed. This is a massacre. It is absolutely unacceptable..." Twitter. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2023.
  34. ↑ Médecins Sans Frontières (17. oktoober 2023). "Médecins Sans Frontières response to the bombing of Ahli Arab Hospital in Gaza City". Reliefweb.
  35. ↑ Ward, Euan (17. oktoober 2023). "Israel-Hamas War". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  36. ↑ Agency, Iraqi News. "Iraq strongly condemns the Zionist entity's bombing of a hospital in Gaza". Hatha Alyoum News (inglise). Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  37. ↑ Kingsley, Patrick; Boxerman, Aaron; Yazbek, Hiba (18. oktoober 2023). "Hundreds Reported Killed in Blast at a Gaza Hospital". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2023. Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  38. ↑ "Saudi Arabia 'strongly condemns Israel's heinous crime' at Gaza hospital". Ynetnews (inglise). 17. oktoober 2023. Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  39. ↑ "US-Israeli bombs' flames to soon devour Zionists: Raisi". Islamic Republic News Agency. 18. oktoober 2023.
  40. ↑ Berman, Lazar (17. oktoober 2023). "Herzog says accusations Israel is behind Gaza hospital blast are 'blood libel'". The Times of Israel.
  41. ↑ Sheth, Sonam. "Netanyahu deleted a post on X about a struggle against 'children of darkness' around the time of a tragic hospital explosion in Gaza". Business Insider. Vaadatud 18. oktoobril 2023.
  42. ↑ "This is a struggle between the children of light and the children of darkness, between humanity and the law of the jungle". X. Prime Minister of Israel. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2023. Vaadatud 18. oktoobril 2023.{{cite web}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  43. ↑ Ghosh, Poulomi (18. oktoober 2023). "Netanyahu deletes 'children of darkness' post after Gaza hospital attacked". Hindustan Times.
  44. ↑ "Protesters attempt to storm Israeli embassy in Jordan". The Independent (inglise). 17. oktoober 2023. Vaadatud 17. oktoobril 2023.
  45. ↑ 45,0 45,1 "Outrage and condemnation after deadly Gaza hospital strike". France 24. 18. oktoober 2023.
  46. ↑ 46,0 46,1 "Arab nations strongly condemn Israeli 'crime' committed at Gaza hospital". AA. 18. oktoober 2023.
  47. ↑ 47,0 47,1 "What we know so far about the deadly strike on a Gaza hospital". Al Jazeera. 18. oktoober 2023.
  48. ↑ 48,0 48,1 Al Amir, Khitam (18. oktoober 2023). "UAE condemns the Israeli attack on Al Ahli Baptist Hospital in Gaza". Gulf News.