Podolínec | |||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| |||||||||
| |||||||||
![]() Podolíneci raekoda ja kirik | |||||||||
| |||||||||
Pindala: 33,8 km² ![]() | |||||||||
Elanikke: 3108 (1.01.2021)[1] ![]() | |||||||||
| |||||||||
Koordinaadid: 49° 15′ N, 20° 32′ E | |||||||||
Podolínec (poola keeles Podoliniec, saksa keeles Pudlein, ungari keeles Podolin) on linn Slovakkias Prešovi maakonnas Stará Ľubovňa ringkonnas.
Podolínec asub ajaloolises Spiši piirkonnas, Poola piirist 14 km kaugusel.
Asulat on esmamainitud 1235. aastal. Linnaõigused sai Podolínec 1292. aastal. 1409. aastal ehitati linna loss.[2] 1412. aasta aprillis andis Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser Sigismund Podolínecile vaba kuningalinna privileegid. Kuid 8. novembril 1412 andis Sigismund Poola kuningale Władysław II Jagiełłole 16 linna Spišist, sealhulgas Podolíneci, tagatiseks laenu eest, mida ta vajas sõjaks Veneetsiaga. 1772. aastal läks linn Esimese Poola jagamise tulemusel Habsburgide Austria keisririigi võimu alla.[3]
Slovakkia 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli Podolíneci elanikest slovakke 91,12%, mustlasi 1,54% ja russiine 0,35%. Rahvus oli teadmata 6,44%-l elanikest.[4]