Postmodernistlikuks filmiks nimetatakse postmodernismi ideid ja tunnuseid kasutavaid filme. Postmodernistlik film on üks nooremaid kunstilise väljenduse valdkondi.[viide?]
Postmodernistlikku teost iseloomustab kõrgkultuuri ja massikultuuri vahelise piiri ähmastumine, traditsioonilise väljenduslaadi ümbermängimine popkultuuri sõnavara ja strateegiate abil. David J. Peterson möönab, et tänapäeval puudub arusaam filmist kui ühtsest ja samu tunnuseid sisaldavast valdkonnast. Arusaama ühtsusest on asendanud mitmesugused filmitüübid: avangardfilm, dokumentaalfilm, rahvusvaheline kunstiline film ning paljud kommertskino temaatilised ja stilistilised suunad.
Postmodernistlikku filmi iseloomustab ka kindlapiirilise žanrilise hierarhia kadumine, žanripiiride ähmastumine. Ilmnevad sarnasused arhitektuurivaldkonnas toimunud muutustega, mis seisnesid samuti fragmenteerituse ja stilistilise mitmekesisuse eelistamises terviklikkusele. Postmodernistliku filmi iseärasuseks võib pidada ka kõrgkultuuri ja massikultuuri vahelise ajaloolise vastasseisu kadumist. Filmid võivad alluda väga keerulisele analüüsile, kuid samas saab neid nautida meelelahutusena.