See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Carl Gustav Ragnar Berg (1. september 1873 Göteborg, Rootsi – 31. märts 1956 Borstel (Schleswig-Holstein), Lääne-Saksamaa) oli Rootsi päritolu saksa biokeemik, toitumisteadlane ja naturopaat.
Teda tuntakse peamiselt happe-aluse tasakaalu ja kaltsiumi osatähtsuse kirjeldajana toidus, ka taimetoitluse propageerijana inimeste eluea pikendamiseks. Ta oli tuntuim vitamiiniteooria oponent.
Ta juurutas termini complettins: A, B, C complettin. Ja ka termini acomplettinosis, tähistamaks haiguslikke seisundeid, mis on seotud complettins'ide poolest vaese toidu söömise tagajärjel tekkinud tõbedega. [2]
Berg ja Carl Röse töötasid välja, toetudes Ernst Leopold Salkowski töödele, teooria keha toitumusliku happe-aluse tasakaalu kohta. Kuna keha komplekteerib enam happelisi kui aluselisi ühendeid, siis on Bergi kohaselt parimaks aluseliste ühendite allikaks aluseline toit, mis vähendaks ka vajadust toiduga saadavate valkude järele.
Toitumuslikku happe-aluse tasakaalu mõjutavad toitained
Happelised toitained | Aluselised toitained |
---|---|
liha, munad, teraviljad, leib, või ja teised rasvad, õlu, pähklid, seemned | piim, kartulid, enamik puuvilju, enamik juurvilju, kohv, tee, kakao, soja |
Berg leidis, et kuna enamik nn lisatoitumisfaktoreid ehk vitamiine pole kindlasti mitte amiinid (tegelikult üksnes Kazimierz Funki uuritud antineuriitne aine (ka aneuriin) võis sisaldada lämmastikku), siis pakkus ta ainete nimetuseks Complettines. Kuid aru saades, et lööksõna "vitamiinid" on käibele lastud ja teada igale koolipoisilegi, siis otsustas ta kasutada terminit ka enda raamatus.[3] Ka leidis ta koos paljude kaasaegsetega, et sõnaosa vita võib osutuda eksitavaks ja seda võidakse seostada elu ning vitaalsusega. Oma raamatus "Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors" kirjeldab ta mitmeid toitumiseksperimentidega seotud võimalikke statistilisi ja metodoloogilisi raskuspunkte, nagu näiteks vitamiinide toime uurimisel ja biotestide koostamisel rakendatav meetod katseloomadel vitamiinivaeguse esilekutsumiseks ja siis tekkinud haiguslike seisundite võimalikuks raviks vitamiinide manustamisel.
Ragnar Berg oli Rootsi ajaloolase ja arheoloogi Wilhelm Bergi (1839–1915) ja tema esimese naise Ulrika Charlotta Emerentia "Emy" Gumaeliuse (1846– ) poeg.[4]