Renee Teppan | |
---|---|
Renee Teppan (2018) | |
Isikuandmed | |
Kodakondsus | Eesti |
Sünniaeg | 26. september 1993 |
Sünnikoht | Tallinn |
Kasv | 198 cm |
Hüpe | 350 cm |
Blokk | 336 cm |
Klubiandmed | |
Positsioon | diagonaalründaja |
Koduklubi | Dubai Al-Wasl VC |
Särginumber | 22 |
Klubikarjäär | |
2010–2012 | Pärnu VK |
2012–2014 | Bigbank Tartu |
2014–2015 | Altotevere |
2015–2017 | Hypo Tirol Innsbruck |
2017–2018 | Trentino Volley |
2018–2019 | Belchatowi PGE Skra |
2019–2020 | Poitiers Stade Poitevin |
2020 | Greenyard Maaseik |
2020–2021 | Selver Tallinn |
2021–2022 | Tokati Plevne |
2022 | Pireuse Olympiacos |
2022–2023 | MKS Bedzin |
2023–2024 | Pärnu VK |
2024– | Dubai Al-Wasl VC |
Koondisekarjäär | |
2008–2013 | Eesti noortekoondised |
2014– | Eesti võrkpallikoondis |
Uuendatud seisuga: 06.02.2024 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Renee Teppan |
Renee Teppan (sündinud 26. septembril 1993 Tallinnas[1]) on eesti võrkpallur.
2014. aastast mängib ta Eesti võrkpallikoondises ja hooaja 2023/24 teisest poolest Araabia Ühendemiraatide kõrgliiga klubis Dubai Al-Wasl VC.[2]
Pärnumaal kasvanuna, hakkas ta võrkpalliga tegelema 2002. aastal Pärnus Johannes Noormäe õpilasena.[3] Pärnu võrkpalliklubi noortevõistkondadega osaleti omavanuste Eesti meistri- ja karikavõistlustel, mis korduvalt ka võideti.[4]
Aastatel 2008–2013 kuulus Renee Eesti noormeestekoondisse (sündinud 1993 ja hiljem), kelle treeneriteks olid Urmas Tali, Raul Reiter ja Toomas Jasmin.[5] Koondise suurimaks saavutuseks oli 2013. aastal pääsu tagamine U21 MM-finaalturniirile, kus teeniti 20 meeskonna konkurentsis 17. koht.[6]
Ta osales 2011. aastal Mikk Markus Sihveriga U19 rannavõrkpalli maailmameistrivõistlustel Horvaatias, kus kvalifikatsioonist edasi ei pääsetud.[7] 2012. aastal tuli ta Robert Tähega U20 vanuseklassis Eesti meistriks.[8]
Esmakordselt kutsuti Teppan Eesti võrkpallikoondisse 2014. aasta kevadel (varem oli ta kuulunud küll kandidaatide nimekirja, kuid lõppvalikusse polnud mahtunud).[9][10] Ta debüütmäng oli sama aasta mais sõpruskohtumistes Valgevene võrkpallikoondisega.[11]
Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril on ta kuulunud koondise koosseisu viiel korral (2015, 2017, 2019, 2021 ja 2023). Samuti on ta võitnud kahel korral koondisega Euroopa liiga (2016 ja 2018) ning ühel korral teeninud pronksmedali (2021). 2018. aasta Euroopa Liiga turniiril valiti Renee kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP).[12] Samuti on ta esindanud Eestit 2017. aastal Maailmaliiga kolmandas tugevusgrupis ja 2018. aasta Challenger Cupil.[13][14]
Teppan oli Pärnu võrkpalliklubis Johannes Noormäe kasvandik ning mängis klubis juba noorteklassides. Hooajal 2010/11 liitus ta esindusmeeskonnaga, kus ta mängis kaks hooaega.[15] Meeskond sai ühe hõbe- ja pronksmedali Schenker Liigas, kaks kolmandat kohta Eesti meistrivõistlustel ja jõudis ühel korral Eesti karikavõistlustel finaali.[4] Kui esimesed poolteist aastat tuli Reneel kanda varumängija rolli, siis teise hooaja (2011/12) teises pooles suutis ta mängida end meeskonna põhikoosseisu.[16][17]
Hooajaks 2012/13 vahetas ta klubi ja liitus Bigbank Tartuga, kus ta mängis järgnevad kaks hooaega.[18] Esimesel hooajal oli Renee meeskonna põhimängija, kuid üheski osaletud sarjas medalimängu ei sekkutud. Teiseks hooajaks (2013/14) komplekteeriti meeskond eesmärgiga võita turniire ning muuhulgas liitus meeskonnaga Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Argo Meresaar, kellega Renee läbi hooaja mänguaja pärast võitles.[19] Klubi ootused olid õigustatud ning tuldi Eesti meistriks, samuti saadi teine koht Eesti karikavõistlustel ja Schenker Liigas.[4]
Hooajaks 2014/15 sõlmis Renee esimese välislepingu ning liitus Itaalia meistriliigaklubiga Altotevere, kus mängis ka Eesti võrkpallikoondise keskblokeerija Andri Aganits.[20] Klubi lõpetas hooaja Itaalia meistriliigas viimasel kohal ning langes järgmiseks hooajaks esiliigasse. Renee oli meeskonnas teine diagonaalründaja ning mänguaega sai põhiliselt vahetusest sekkudes.[21]
Hooajaks 2015/16 vahetas ta klubi ning liitus Austria meistriliigaklubiga Hypo Tirol Innsbruck, kus ta mängis kaks hooaega.[22][23] Esimesel hooajal CEV Meistrite liigas lõpetati alagrupp kolmandana ning play-offi ei pääsetud.[24] Kesk-Euroopa (MEVZA) liigas saadi teine koht ning võideti Austria meistrivõistlused.[25][26] Teisel hooajal (2016/17) liitus klubiga ka Eesti võrkpallikoondise nurgaründaja Martti Juhkami. CEV Meistrite liigas alagrupiturniirile ei pääsetud, misjärel jätkati aste madalamas Eurosarjas, CEV Cupil, kus langeti konkurentsist 1/16 finaalis.[27][28] Taas saadi Kesk-Euroopa (MEVZA) liigas teine koht ning tuldi Austria meistriks.[29][30] Renee sai mõlemal hooajal palju mänguaega ning oli üks meeskonna olulistest lülidest.[31]
Hooajaks 2017/18 vahetas ta klubi ning liitus Itaalia meistriliigaklubiga Trentino Volley.[32] Itaalia meistriliiga oli üks maailma tugevamaid liigasid ning Trentino liiga esiotsa klubi, mis tegi ülemineku nii Eesti võrkpallile kui Reneele suureks saavutuseks. CEV Meistrite liigas saadi alagrupist kindlalt edasi, kuid jäädi pidama veerandfinaali ning final fouri ei pääsetud.[33] Itaalia karikavõistlustel ja Itaalia meistriliigas jõuti poolfinaali, mis tähendab, et medalid jäid napilt võitmata.[34] Renee palgati klubisse teiseks diagonaalründajaks ning peale mõne täismängu põhikoosseisus (kus ta tegi ka väga säravaid mänge) täitis ta vahetusmängija rolli.[35][36]
Hooajaks 2018/19 liitus ta eelneva hooaja Poola meistriga Belchatowi PGE Skra.[37] Hooaja alguses võideti Poola superkarikas.[38] Hooaja esimeses pooles osales Renee esimese eestlasest mängijana ka klubide MMil, kus meeskond ebaõnnestus ning oma alagrupis lõpetati viimasel kohal.[39] Poola karikavõistlustel ja Poola meistrivõistlustel jõuti veerandfinaali (meistrivõistluste lõppkoht oli kuues).[40] CEV Meistrite liigas jõuti poolfinaali, kus tuli tunnistada hilisema võitja, Lube Civitanova paremust.[41] Renee alustas hooaega teise diagonaalründajana, saades platsil vähe mänguaega. Hooaja keskpaigas sai meeskonna põhidiagonaalründaja Mariusz Wlazly vigastada ning Renee sai oma võimaluse meeskonna põhikuuikus, mille ta realiseeris edukalt.[42] Ta kandis põhimängija rolli kuni hooaja otsustavas faasis läks ta seljavigastus väga tõsiseks ja ta meeskonda selle tõttu maksimaalselt aidata enam ei saanud.[43]
Hooajaks 2019/20 sõlmis ta lepingu Prantsusmaa meistriliigaklubiga Poitiers Stade Poitevin.[44] Hooaja alguses võitles Renee õlavigastusega, mistõttu langes kiiresti teiseks diagonaalründajaks ning mänguaega sai vähe. Hooaja keskel oli Poitiers teel Prantsusmaa meistriliiga play-offidesse ning Prantsusmaa karikavõistlustel oli tagatud koht final fouris, kuid veebruari keskel läks klubi tee Teppaniga lahku.[45] Ta liitus meditsiinilise jokkerina Belgia meistriliigaklubiga Maaseiki Greenyard, kus oli meeskonnakaaslaseks taas Eesti võrkpallikoondise keskblokeerija Andri Aganits.[46] Renee esindas klubi CEV Meistrite Liigas, kus veerandfinaali ei jõutud ja Belgia meistrivõistlustel, mis peatati koroonapandeemia tõttu.[47][48] Hooaja lõppedes (märtsis) tunnistas Renee, et õlgavigastus on väga tõsine ning teda ootab ees pikem mängupaus.[49]
Hooajaks 2020/21 naasis ta Eestisse ning esindas pealinnaklubi Selver Tallinn.[50] Hooaja esimestesse mängudesse sekkus ta õlavigastuse tõttu episoodiliselt, kuid peagi kandis juba meeskonnas põhidiagonaalründaja rolli.[51] Võideti Eesti karikas ja Credit24 Meistriliiga; Eesti meistrivõistlustel saadi kolmas koht.[52][53][54] Credit24 Meistriliigas valiti Renee liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks.[55]
Hooajaks 2021/22 läks ta taas välismaale ning liitus Türgi meistriliigaklubiga Tokati Plevne.[56] Hooaja alguses peetud Türgi karikavõistlustel alagrupist veerandfinaali ei pääsetud.[57] Türgi meistriliigas oldi tagumises otsas, võideldes liigas püsimise pärast. Teppan oli küll üks meeskonna rünnakuliidritest, kuid otsustas vahetada klubi ning siirdus jaanuaris Kreeka meistriliigaklubisse Pireuse Olympiacos, kes hoidis kohalikus meistriliigas kolmandat kohta.[58] Renee hakkas meeskonnas täitma põhidiagonaalründaja rolli ning hooaeg lõpetati Kreeka meistriliigas hõbemedaliga.[59]
Hooajal 2022/23 mängis ta Poola esiliigaklubis MKS Bedzin.[60] Klubi jõudis Poola karikavõistlustel veerandfinaali.[61] Poola esiliiga põhiturniir võideti, kuid play-off faasis kaotati lõpuks finaalseeria ning uueks hooajaks kohta Poola Plusliigas sellega ei tagatud.[62] Samuti ei pikenenud selle tõttu Teppani leping uueks hooajaks. Ta jagas meeskonnas mänguaega läbi hooaja enam-vähem pooleks teise diagonaalründajaga. Kusjuures otsustavas hooaja viimases mängus lõi ta rusikaga vastu põrandat, mis tekitas luumurru.[63]
Hooaja 2023/24 eel Teppanil sobivat pakkumist välisliigadest ei olnud ning mõningase treeningperioodi jooksul Selver/TalTechi ja hiljem Pärnu VK juures, liitus ta hooaja esimeste mängude järel just viimasega.[64][65] Teppan oli meeskonna üks liidrites, Eesti karikavõistlustel jäädi pidama poolfinaali ning Balti liigas hoiti veebruari alguses neljandat kohta, kui Teppan vahetas klubi ning siirdus taas välismaale. Ta uueks koduklubiks sai Araabia Ühendemiraatide kõrgliiga klubi Dubai Al-Wasl VC, kes hoidis sel hetkel liigas kolmandat kohta.[66]
Riikide meistrivõistlused
Välismaa esiliigad
Riikide karikavõistlused
Klubi | Hooaeg | CEV Meistrite liiga | CEV Cup | CEV Challenge Cup | Allikad | |||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Mänge (geime) |
Punkte | Mänge (geime) |
Punkte | Mänge (geime) |
Punkte | |||
Hypo Tirol Innsbruck | 2015/16 | 5 (16) | 66 | [67] | ||||
2016/17 | 4 (12) | 48 | 2 (7) | 29 | [68][69] | |||
Trentino Volley | 2017/18 | 9 (24) | 61 | [70] | ||||
Belchatowi PGE Skra | 2018/19 | 10 (34) | 85 | [71] | ||||
Greenyard Maaseik | 2019/20 | 1 (4) | 10 | [72] | ||||
Kokku | 29 (90) | 270 | 2 (7) | 29 | 0 | 0 |
Aasta | Võistlus | Koondis | Mänge (geime) |
Punkte kokku |
Rünnaku- punkte |
Blokke | Äss- pallinguid |
Allikad |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2013 | U21 maailmameistrivõistlused | Eesti U21 | 4 (17) | 114 | 99 | 12 | 3 | [73] |
2015 | Euroopa meistrivõistlused | Eesti | 2 (5) | 8 | 6 | 2 | 0 | [74] |
2017 | Euroopa meistrivõistlused | Eesti | 3 (12) | 40 | 40 | 0 | 0 | [75] |
2019 | Euroopa meistrivõistlused | Eesti | 5 (14) | 36 | 32 | 3 | 1 | [76] |
2021 | Euroopa meistrivõistlused | Eesti | 4 (15) | 66 | 52 | 10 | 4 | [77] |
2023 | Euroopa meistrivõistlused | Eesti | 3 (6) | 13 | 11 | 1 | 1 | [78] |
Teppan alustas kooliteed Selja algkoolis, kust lahkus peale kolmanda klassi lõppu Pärnu Koidula Gümnaasiumisse, kus ta lõpetas põhikooli 2009. aastal.[79][80] Edasi suundus ta õppima Audentese Spordigümnaasiumisse.