Retz

Retz
	Retzi peaväljak
	Vapp
	Pindala: 45,0 km²
	Elanikke: 4249 (1.01.2018)
	Koordinaadid: 48° 45′ N, 15° 57′ E
	Asend Hollabrunni ringkonnas

Retz on linn (Stadtgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Hollabrunni ringkonnas.

Retz asub Alam-Austria Weinvierteli piirkonna loodeosas. 11,83 % valla territooriumist on kaetud metsaga.

Ajalugu

Keskaeg

Retzi praeguse Angeri (niidu) ümbruses tekkis küla, mida mainiti esmakordselt 1180. aastal "Rezze" (slaavi; tähendab väikest oja) nime all.

Rudolf von Habsburg läänistas Rabenswalde krahv Bertholdile (1278–1312) territooriumi ja Hardeggi suveräänsuse. Krahv ei viibinud Hardeggis kaua ja kolis Retzi, kus rajas dominiiklaste kloostri (Dominikanerkloster). Klooster valmis 1295. aastal. Lõpuks asutas ta 1300. aasta paiku Retzi linna.

1343. aasta paiku sündis jutlustaja Franz von Retz. Ta reformis dominiiklaste ordut, õpetas Viini Ülikoolis, oli viis korda nende dekaan ja esindas ülikooli ka Pisa kirikukogul. Ta suri 8. septembril 1427 Viinis.

1425. aastal vallutasid hussiidid Retzi (25. novembril) ning alles paar päeva hiljem Schrattenthali ja Pulkau. Linn hävis ja palju inimesi tapeti. Klosterneuburgi kroonika teatas 6000 vangist, nende hulgas Maidburgi (Hardeggi) krahv Heinrich, kes viidi Prahasse. Väidetavalt hukkus ligi 8000 meest ja hävitati üle 30 katoliku kiriku. 1431. aastal tulid hussiidid Retzi teist korda rüüstama.

Aastal 1467 pühitseti Verderberhausi ja Znaimer Tori vahel asuv Burgerspitalkapelle ("Kodanikehaigla kabel"). See sekulariseeriti 1783. aastal. Täna toimib see Lõuna-Morava galerii muuseumina.

Pärast linna ülesehitamist vallutas Retzi 10. oktoobril 1486 pärast kuuepäevast piiramist Mátyás Hunyadi. Kuni 1492. aastani kuulus Retz tema valdusse. Selle aja jooksul sai linn veinikaubanduse eesõigusi, mis vastutasid selle tulevase rikkuse eest. Samuti ehitati nende privileegide tulemusena välja tohutu ja mitmekorruseline veinikeldrisüsteem. Tänapäeval kasutatakse seda giidiga ekskursioonideks ja see on advendiajal jõuluturu koht.

16. ja 17. sajand

Aastatel 1568-1569 muudeti endine kirik peaväljakul vahelae rajamisega linna raekojaks. Esimesele korrusele ehitati Marienkapelle. Retz mööbelsepp Jakob Barth töötas nikerduste kallal üle 30 aasta.

1576. aastal ehitati Sgraffitohaus. 1928. aastal avastati ja taaspaljastati ülevärvitud maalid.

Pilkupüüdev Verderberhaus pärineb aastast 1583. Selle nimi on pärit Verderberi-nimeliselt perekonnalt, kes oli sel ajal Retzis väga jõukas perekond. Perekond omandas hoone 1848. aastal.

Kolmekümneaastane sõda tõi linnale hävingu ja ka rootslased Lennart Torstenssoni juhtimisel, kes rajas oma peakorteri Schrattenthali.

Aastatel 1660-1670 ehitati Suttner-Gatterburgi perekonna loss. Täna on seal Retzi jalgrattamuuseum. Teleseriaali Julia - eine außergewöhnliche Frau võtete ajal aastatel 1998-2002 asus seal väljamõeldud politseijaoskond.

1680. aastal tuli linna buboonkatk. Peaväljakul asuv Pestsäule meenutab seda dramaatilist sündmust siiani.

Pärast 1696. aastat lubati ehitada linnamüürist kõrgemaid hooneid. See oli põhjus, miks dominiiklaste ordu kasvatas oma kloostri suurust kolmanda korruse võrra.

18. ja 19. sajand

Aastatel 1701-1713 renoveeriti tornikiivrit barokk-stiilis. Aastatel 1721-1728 laiendati kirikut tervikuna, ehitati ümber ja uuendati barokk-stiilis. Püha Stefanost kujutav altarimaal, mille maalis Leopold Kupelwieser, pärineb 1852. aastast.

Esimene tuuleveski Retzi ehitati 1772. aastal täielikult puidust. Hiljem püstitati selle lähedale teine kivist tuuleveski. Teist tuuleveskit enam tuuleveskina ei kasutata ja see toimib nüüd elumajana.

1831. aastal lammutati puidust tuuleveski ja samale kohale ehitati uus tuuleveski. See on endiselt üks linna vaatamisväärsusi, sest see on ainus täielikult toimiv tuuleveski, mis on Austrias alles jäänud. Selle projektiga oli seotud ka müürsepp Lesnást (Lõuna-Morava). Omandatud teadmisi kasutas ta kodulinna tuuliku ehitamiseks, mille hiljem päris Retzi möldri poeg. 1927. aastal tuuleveski suleti. Tuuleveski lähedal asub Kalvarienberg. Selle püstitas aastatel 1727–37 Jakob Seer.

1. novembril 1871 ühendati Retz Austria Looderaudtee kaudu rahvusvahelise raudteesüsteemiga.

1896. aastal ehitati juutide palvemaja, mida enam pole. Kohalik postkontor pärineb 1897. aastast.

Sõpruslinnad

Rötz, Saksamaa
Hainburg, Saksamaa
Znojmo, Tšehhi

Vaatamisväärsusi

Ajaloolisi hooneid

Hauptplatz (peaväljak), Pranger (häbipost), raekoda, Verderberhaus ja Sgraffitohaus. Hauptplatzi all on ulatuslik veinikeldrisüsteem
Gatterburgi loss
Dominikanerkirche ja klooster (dominiiklaste kirik)
Püha Stefanuse kihelkonnakirik
Retzi tuuleveski
Kalvaarmägi
1979. aastal ehitatud sõjakalmistu, kuhu on sellest ajast saadik maetud kõik Weinviertelis langenud Saksa sõdurid

Muuseume

Fahrradmuseum (jalgrattamuuseum) Gatterburgi lossis
Retzer Erlebniskeller ("Seiklusveinikelder"), üks Mitteleuropa suurimaid keldrisüsteeme
Museum Retz (kohaliku ajaloo muuseum ja Lõuna-Morava galerii)

Sündmusi

Weintage ("veinipäevad") - iga-aastane, 10 päeva alates Kristuse ihu pühast
Weinlesefest ("viinamarjade koristusfestival") - iga-aastane, reedest pühapäevani septembri viimasel nädalavahetusel
Kürbisfest im Retzer Land ("kõrvitsafestival") Retzi ümbritsevas piirkonnas

Majandus ja taristu

Retz on traditsiooniline kaubanduslinn ja on tuntud oma veinidega kauplemise poolest.

Mittepõllumajanduslikke töökohti on 2001. aasta seisuga 206, põllumajanduslikke töökohti 1999. aasta seisuga 315. Palgatöötajate arv on 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 1709. Aktiivsus oli 42,08 %.

Transport

Retzil on jaam Austria Looderaudteel, kus on regulaarne liiniliiklus Viini, aga ka Znojmosse Tšehhis.

Viited

↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.

[1] Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.

[1]