Rikuzentakata

Rikuzentakata
jaapani	陸前高田市 Rikuzentakata-shi
	Pindala: 232,3 km²
	Elanikke: 18 182 (1.03.2021)
	Koordinaadid: 39° 1′ N, 141° 38′ E

Rikuzentakata on Jaapanis Iwate prefektuuris Vaikse ookeani ääres asuv linn.

Rikuzentakata linn loodi 1. jaanuaril 1955 mitme valla liitmise teel. Linna pindala halduspiires on 232,29 km². Linnas elas 2005. aastal 24 709 ja 2010. aastal 23 302 inimest, rahvastiku tihedus on 100 in/km².

Rikuzentakata tunnuspuu on krüptomeeria, tunnuslill on teepõõsas ja tunnuslind on kalakajakas.

Linna läbib Ōfunato raudteeliin.

2011. aasta maavärin

Rikuzentakatat tabas rängalt 2011. aasta Sendai maavärin, millele järgnenud tsunami põhjustas linnas ulatuslikke purustusi. Linn peaaegu pühiti 11. märtsil maa pealt minema. Tsunami tekitatud lained olid kõige kõrgemad just Rikuzentakatas. Politsei andmetel ujutati kõik majad, mis ei olnud kõrgemad kui 3 korrust, täielikult üle. Raekoda ujutati samuti kolme korruse kõrguseni üle. Jaapani enesekaitsevägi teatas, et linnast leiti 300–400 surnukeha. 14. märtsil tegi linnast reportaaži BBC, kes kirjeldas linna peaaegu maatasa tehtuna. "Ei ole selge, kui palju inimesi ellu jäi," teatas BBC. Kohalike ametnike hinnangul hukkus 20–40% linna elanikest. "Rikuzentakatat sisuliselt ei ole enam," teatasid linnaametnikud.

Kuigi linn oli maavärinate ja tsunamide vastu hästi ette valmistatud ja linna merekaldal oli 6½ m kõrgune sein, ei olnud sellest küllalt, sest tsunami oli poole kõrgem, 13 meetrit. Linna tsunamivarjendid olid projekteeritud kuni 4 m kõrguste lainete vastu, aga need ujutati kõik üle. Rohkem kui 80% linna 7000 majast hävis täielikult või sai niisugusi kahjustusi, et need tuli lammutada.

20. märtsil tegi BBC reportaaži sellest, et linna sadama väravad olid avatud ja neid ei jõutud enne tsunami saabumist sulgeda. 45 noort päästetöötajat uhuti ära, kui nad püüdsid väravaid käsitsi sulgeda. Ühtlasi teatas reportaaž, et linnast on leitud 500 surnukeha, aga linna enam kui 23 000 elanikust umbes 10 000 on teadmata kadunud. 3. aprilliks oli ligikaudu 1000 inimest surnuks tunnistatud, aga teadmata kadunute arv oli vähenenud 1300-le. 31. mail avaldas Austraalia uudisteagentuur ABC intervjuu vabatahtliku päästetöötajaga, kelle väitel 284 päästetöötajast, kes tsunamis hukkusid, sai 49 surma Rikuzentakatas, põhiliselt tsunamitõkkeseinte uste sulgemisel.

68 linnaametnikku, umbes kolmandik linnavalitsuse töötajatest, sai surma. Linnapea Futoshi Toba oli õnnetuse ajal oma töökohal raekojas ja jäi ellu, aga tema naine sai nende mereäärses majas surma. Tsunamis hukkusid kõik linnamuuseumi 6 töötajat ning muuseumi esemete ja taimede kogu sai rängalt kahjustada.

Rikuzentakata männik

Piki kallast asus Rikuzentakatas 2 kilomeetri pikkune männik, mis koosnes umbes 70 000 puust. Männiku nimi oli Takata-Matsubara. 1927 valiti see männik Jaapani 100 vaatamisväärse maastiku hulka. 1940 määras Jaapani valitsus selle maastikukaitsealaks. (Kuid kui 2009 valiti Jaapanis teist korda 100 vaatamisväärset maastikku, siis Takata-Matsubara enam nende hulka ei kuulunud.)

Pärast 2011. aasta Sendai tsunamit säilis kogu männikust üksainus 10 meetri kõrgune ja 2 sajandi vanune puu. Ranniku erosiooni tõttu asub see üksnes 5 m kaugusel merest ja merevesi ähvardab seda puud. Takata-Matsubara kaitse organisatsioon on selle ainsa säilinud puu kaitseks rakendanud abinõusid koos kohaliku ja prefektuuri valitsusega ja nende hulka kuulub barjääri püstitamine puu ümber. Kuid 2011. aasta septembris oli näha, et puu kaitse on ebaõnnestumas. Soolane vesi mürgitab puu juuri. Puu ei tooda enam vaiku, selle okkad on tõmbunud pruuniks, pungad on närtsinud ja käbid on kaotanud värvi. 2012. aastal puu suri ja võeti maha sama aasta septembris.

Viited

↑ いわての統計情報 > 推計人口

Välislingid

Rikuzentakata koduleht

[1] いわての統計情報 > 推計人口

[1]