![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2024) |
Roncaglia riigipäev oli 1158. aastal Piacenza lähedal peetud Saksa-Rooma riigi keiserlik riigipäev. Riigipäevale kogunesid keisririigi aadlikud ja vaimulikud ning neljateistkümne hilisemasse Lombardia Liigasse kuulunud Itaalia linna esindajad.
Riigipäev järgnes reale keiser Friedrich I Barbarossa poolsetele ründeretkedele Itaalia aladele, mis sundisid sealse juhtiva linna Milano alistuma. Keiser soovis vastusena kaubanduslinnade kasvavale sõltumatusele kehtestada seal oma feodaalse valitseja õigusi – nagu need olid varasemate paavstivõimu ja keisri vaheliste tülide ajajärkudel keisri kätte läinud.
Riigipäeval osalenud poolte õiguste üle otsustamine jäeti nelja Bologna õigusteadlase ülesandeks (Bolognas asus 1088. aastal asutatud tähtis õigusteaduste kool). Juristide otsus soosis keisrit: nende järgi oli tema valitsemine kuningate jumaliku õigusega määratud. Seega taastati Otto I valitsemise aegse tärkava kaubanduse ajajärgul kehtestatud keiserlikud õigused. Õigusetundjad asusid seejärel määrama kindlaks erinevaid kaubandusele kehtestatavaid makse ja tolle.
Kokkuvõtvalt nõudis keiser, et Itaalia linnriigid annaks tagasi riigilt hõivatud valdused ja õigused. Lisaks pandi linnadesse ametisse keiserlikud asehaldurid (maksukogujad) ja linnad kaotasid omavalitsuse.[1] Lombardia linnad seda otsust heaks ei kiitnud ning see tuli kehtestada sõjaga.
Enne Lombardia Liiga loomist 1167. aastal domineerisid piirkonnas keisri väed ja 1162. aastal tegid keiser Friedrich I väed Milano linna maatasa. Ent alles "pärast Milano hävitamist" (post Destructionem Mediolani) hakkasid Lombardia linnad mõistma tõelise liidu väärtust. Üha kestva võimuvõitluse otsustavaks sündmuseks sai 1176. aasta Legnano lahing, kus Lombardia Liiga väed alistasid Friedrich I väed. Lahingu tulemusena oli keiser sunnitud oma suveräänsetest õigustest taganema.