Rudolf Viest

Rudolf Viest

Rudolf Michal Viest (24. september 1890 Groß-Rauschenbach – 1945 Flossenbürgi koonduslaager) oli slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia väejuht. Ta oli Tšehhoslovakkia eksiilvalitsuse liige, Slovaki Rahvusnõukogu liige. Slovaki Rahvusliku Ülestõusu ajal oli ta 1. Tšehhoslovakkia armee komandör. Kahe maailmasõja vahel oli ta ainus slovaki rahvusest kindral.

Ta sündis aastal 1890 Groß-Rauschenbachis Austria-Ungaris, praeguse haldusjaotuse järgi Revúcas Revúca ringkonnas Banská Bystrica maakonnas Slovakkias. Aastal 1910 lõpetas ta Revúcas keskkooli. Aastal 1911 astus ta vabatahtlikult sõjaväkke. Ta võttis osa esimesest maailmasõjast.

Esimesest maailmasõjast jõudis ta koju aastal 1920. Ta lõpetas Praha Sõjaväeakadeemia. Seejärel oli ta aastani 1939 Tšehhoslovakkia armee- ja diplomaatilises teenistuses; ta oli Tšehhoslovakkia sõjaväeatašeeks Poolas ja Ungaris. Aastal 1933 sai ta brigaadikindraliks, aastal 1938 diviisikindraliks.

Aastal 1939, pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist emigreerus ta Ungari kaudu Prantsusmaale, kus temast sai Tšehhoslovakkia Rahvusliku Komitee liige ja 1. Tšehhoslovakkia armee komandör Prantsusmaal. Pärast seda, kui aastal 1940 Saksamaa purustas Prantsusmaa, asus ta ümber Suurbritanniasse, kus temast sai Tšehhoslovakkia eksiilvalitsuse minister.

Augustis 1944 lendas ta Tšehhoslovakkia delegatsiooni koosseisus Nõukogude Liitu, aga sealt oktoobris 1944 Banská Bystricasse, kus asus Slovaki Rahvusliku Ülestõusu staap. Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus püüdis saavutada Rudolf Viesti kaudu kontrolli ülestõusu üle, kuid öösel vastu 28. oktoobrit 1944 andis oma viimase käsu: Võitlus Tšehhoslovakkia vabaduse eest pole lõppenud, see jätkub mägedes.

3. novembril 1944 arreteeriti ta Pohronský Bukovecis (asub Banská Bystrica lähedal). Ta viidi Saksamaale, mõisteti surma ja hukati aastal 1945 Flossenbürgi koonduslaagris.