Salomon de Brosse

Salomon de Brosse
Avatav kujutis Salomon de Brossest Peter Paul Rubensi kujundatud gobeläänil, mis valmis Philipp de Maechti töökojas
Sünniaeg	1571 Verneuil-en-Halatte, Oise'i departemang
Surmaaeg	8. detsember 1626 Pariis
Rahvus	prantslane
Elukutse	arhitekt
Autogramm

Salomon de Brosse (1571 Verneuil-en-Halatte – 8. detsember 1626 Pariis) oli üks olulisemaid varabaroki ajastu Prantsuse arhitekte. Tema teostes segunevad renessansi ja baroki elemendid, see andis olulise panuse Prantsuse vanaklassitsistliku arhitektuuri arengusse. Tema tööd, sealhulgas Luxembourgi palee, jätsid sügava jälje Euroopa arhitektuuriajalukku.

Brosse'i stiili iseloomustab renessansi tasakaalustatud proportsioonide ja baroki dramaatiliste elementide kombineerimine. Tema loomingus on näha varabarokile tüüpilist antiikaja eeskujude ja kohaliku arhitektuuripärandi ühendamist. Salomon de Brosse'i teosed olid suureks eeskujuks hilisematele Prantsuse arhitektidele, sealhulgas François Mansart’le, kes arendas edasi Prantsusmaa barokk-klassitsistlikku stiili.^[1][2]

Elu ja haridus

Salomon de Brosse sündis 1571. aastal Verneuilis protestantlikus perekonnas. Tema emapoolne vanaisa Jacques I Androuet du Cerceau ja ema Marie Androuet du Cerceau kuulusid tuntud arhitektide suguvõssa. Tema lapsepõlve kohta on vähe dokumenteeritud andmeid, kuid eeldatakse, et ta sai arhitektuurihariduse oma perekonna kaudu, kelle looming oli mõjutatud renessansi kunstilistest ideaalidest. Tema isa Jean de Brosse oli samuti arhitekt, kuid võrreldes vanaisa töödega vähem tuntud.^[3][4]

Protestandina pidi Brosse nooruses toime tulema Prantsusmaal toimunud usuliste konfliktidega. See avaldas mõju nii tema isiklikule elule kui ka karjäärile. Protestandina oli tal raskem leida tellimusi ja töötada katoliikliku enamusega riigis. Sellegipoolest suunas tema haridus ja perekondlik pärand teda arhitektuuri poole. Tema töödes kajastus oskus tasakaalustada erinevaid esteetilisi ja praktilisi nõudmisi.^[3][4]

Erialane karjäär

Brosse alustas oma karjääri kohalike projektidega, mis aitasid tal omandada oskusliku arhitekti maine. Tema varasemad tööd, näiteks château '​d ja mõisahooned, demonstreerisid oskust kombineerida renessansi sümmeetriat baroki kasvava dekoratiivsusega. Kuigi tema algusaastate projektidest on vähe teada, arvatakse, et ta kinnitas nende ajal oma arhitektuurilise käekirja.^[4]

1608. aastal nimetati ta Navarra krahvitiitli all oleva maa arhitektiks. See ametikoht andis talle võimaluse töötada kuningliku kaitse all, mis aitas kaasa tema karjääri edasisele arengule. Sama perioodi jooksul sai ta tellimusi mitmetelt Prantsuse aadliperekondadelt, kes hindasid tema oskust luua suurejoonelisi, kuid harmoonilisi hooneid.^[1][4]

Salomon de Brosse suri 1626. aastal 55-aastaselt. Pärast tema surma lõpetasid tema õpilased ja koostööpartnerid pooleliolevad projektid.^[4]

Looming

Karjääri algul töötas ta Blérancourtis, Montceaux-lès-Meaux's ja Coulommiers' asuvate paleede projekteerimisel.

Tema tuntuim teos on Luxembourgi palee, mille juures töötas ta aastatel 1615–1624. Samuti töötas ta aastatel 1615–1621 ka Saint-Gervais-Saint-Protais' kiriku fassaadi kallal ja 1618. aastal Bretagne parlamendihoone juures, mille põhiprojekti lõi küll Germain Gaultier.

Luxsembourgi palee

Luxsembourgi palee, mille ehitamist alustati 1615. aastal, on üks Salomon de Brosse kõige tuntumaid ja mõjuvamaid teoseid. Tellijaks oli Prantsusmaa kuningas Henri IV abikaasa Marie de' Medici, kes soovis paleed, mis meenutaks tema kodumaad Itaalias ja Firenze Palazzo Pittit. Palee arhitektuuris on ühendatud Itaalia renessansi monumentaalsed kaared ja detailid Prantsuse klassikalise stiili sümmeetriaga. Hoone eristub oma harmoonilise fassaadi ja hästi proportsioneeritud tiibade poolest. De Brosse palee projekt inspireeris hilisemaid Prantsuse paleesid, sealhulgas Versailles' lossi, mida hiljem arendati edasi Louis XIV ajal.^[4][5]

Hoonel on olnud erinevaid kasutusviise. Prantsuse revolutsiooni ajal kasutati seda vanglana, seal on resideerinud kuningad ning tänapäeval on see Prantsuse senati kasutuses. Palee galeriist võib leida Rubensi lopsakaid maale ja Delacroix’ meistriteoseid.^[6]

• 
  Esimese korruse põhiplaan
• 
  Tänavapoolne fassaad
• 
  Tänavaäärne fassaad; Brosse'i originaalprojektile on hiljem lisatud aknad

Charenton-le-Pont’i protestantlik kirik

Charenton-le-Pont’i protestantlik kirik oli omal ajal üks olulisemaid ja suurimaid protestantlikke jumalakodasid Prantsusmaal. Brosse kavandas selle hoone nii, et see vastaks hugenottide koguduse vajadustele, ühendades ruumikuse ja lihtsuse. Kirikus oli avar, valgusküllane interjöör, mis võimaldas suurel hulgal inimesi osa saada jutlustest ja jumalateenistusest. Hoone oli kujundatud ilma traditsiooniliste katoliku kirikute rikkaliku kaunistuseta, mis rõhutas protestantliku usu lihtsust ja otsekohesust. Kahjuks hävitati tempel pärast Nantes'i edikti tühistamist 1685. aastal.^[4]

• 
  Kiriku põhipaan ja läbilõige
• 
  Temple protestant de 1623.
• 
  Salomon de Brosse'i kujundatud interjöör (1623)
• 
  Interjöör 1648. aastal
• 
  Israël Silvestre'i gravüür taamal oleva pühakojaga 1660. aastal
• 
  Pühakoja asukohta meenutav mälestustahvel

Château de Coulommiers-en-Brie

Château de Coulommiers-en-Brie on üks Salomon de Brosse'i vähem tuntud teos, mis peegeldab tema oskust ühendada funktsionaalsus ja esteetika. Loss ehitati tükkhaaval, et täiustada varasemat struktuuri, säilitades renessansiajastu iseloomu. Brosse'i kavandatud fassaadid olid tasakaalus avarate aedade ja veekogudega, luues harmoonilise ansambli. Lossi plaan ja ehitus järgivad tüüpilisi baroki aegseid nõudeid, pöörates erilist tähelepanu detailidele, nagu akende raamistus ja peenelt kaunistatud sisetrepid.^[4]

• 
  Château põhiplaan
• 
  Sissekäigupoolne fassaad
• 
  Külgvaade
• 
  Läbilõige

Mõju ja pärand

Brosse usulised veendumused olid Prantsusmaal sageli konfliktide allikaks, kuid see ei vähendanud tema professionaalset mainet. Tema tööd hinnati kõrgelt nii tema eluajal kui ka hiljem.^[3]

Salomon de Brosse mõju arhitektuurile ulatub kaugele. Tema stiil mõjutas märkimisväärselt 17. sajandi Prantsuse arhitektuuri, sillutades teed renessansi harmoonia ja baroki dramaatika vahel. Tema teoseid on hinnatud nende tasakaalustatud kompositsiooni, innovaatilise lähenemise ja esteetilise meisterlikkuse eest. Ta aitas kaasa Prantsuse klassitsismi arengule, olles eeskujuks François Mansart’le ja hiljem ka Louis XIV arhitektidele. Lisaks arhitektuuri esteetilisele väärtusele, sümboliseerivad tema tööd ka protestantliku kogukonna kultuurilist panust Prantsuse ajaloos.^[2][4]

Salomon de Brosse oli oma ajastu üks silmapaistvamaid arhitekte, kelle looming mõjutas hilisemaid põlvkondi ja kujundas Prantsusmaa arhitektuurilist nägu. Tema looming on tänapäeval oluline osa Euroopa arhitektuuri ajaloost, peegeldades kunstilist uuenduslikkust ja ajastule iseloomulikke poliitilisi, religioosseid ja kultuurilisi pingeid.

Viited

1. "Brosse, Salomon de". Grove Art Online (inglise). DOI:10.1093/gao/9781884446054.article.T011552. Vaadatud 19. novembril 2024.
2. Watkin, David (2015). A history of Western Architecture (inglise). London: Laurence King Publishing. ISBN 9781780675978.
3. "Salomon de Brosse (1571–1626)". museeprotestant.org (inglise). Vaadatud 19. novembril 2024.
4. Pannier, Jacques (1911). Un architecte français au commencement du 17e siècle: Salomom de Brosse (prantsuse). Robarts – University of Toronto. Paris Librairie centrale d'art et d'architecture.
5. Jordan, Robert F.; Furneaux Jordan, R. (1985). Western architecture: a concise history. World of art (inglise). London: Thames & Hudson. ISBN 978-0-500-20087-2.
6. Maffucci, Pille; Piik, Reet, toim-d (2008). 1000 lossi, kindlust ja paleed: pildireis viie maailmajao kaunimate ehitiste juurde. Tallinn: Sinisukk. ISBN 978-9949-14-475-4.