Simon Baron-Cohen (sündinud 15. augustil 1958) on arengupsühhopatoloogia professor Cambridge'i Ülikoolis ning Autismi Uuringukeskuse (Autism Research Centre) direktor.[1]
1985. aastal viis Baron-Cohen koos Leslie ja Frithiga läbi uuringu, kus ta esitas korrelatsiooni autismiga laste ja vaimuteooria ehk TOM-i arengu hilistumise vahel[2]. See on tuntud kui Sally–Anne test. TOM (TOM – theory of mind) on võime mõista teiste inimeste emotsioone ja mõtteid ning Baron-Coheni järgi hilistub see oskus tavaliselt autismiga lastel[2].
Baron-Cohen leidis vastsündinuid uurides (välistamaks sotsiaal-kultuurilised mõjud), et poisid eelistasid vaadata füüsilis-mehaanilist masina liikumist, kuid tüdrukud eelistasid vaadata nägusid, mis kinnitas, et soolised erinevused on ka bioloogilist päritolu[3]. Baron-Coheni uuring 12 kuud vanade imikutega näitas, et poisslaste tähelepanu köitis rohkem autode liikumine ja tüdrukute tähelepanu köitis rohkem bioloogiline liikumine, mis veelkord kinnitas sugudevahelise erinevuse bioloogilist alust[4]. Baron-Cohen oletas, et mehelikus ajus domineerivad ruumilised oskused sotsiaalsete oskuste üle, ning tuues välja asjaolu, et enamasti esineb autism meessoost indiviididel, esitas Baron-Cohen oletuse, et autismile on omane äärmuslikult mehelik aju[5]. Baron-Cohen oletas, et inimeste sooerinevusi seletavad kaks kognitiivse profiili süsteemi, mis on empatiseeriv ja süstematiseeriv[6]. Mehelik aju on omane neile, kel domineerib süstematiseeriv süsteem empatiseeriva üle, ning autismi võib lugeda meheliku aju äärmuseks[6]. Süstematiseeriv kognitiivne profiil domineerib tavaliselt perekondades, kus esineb autismispektrihäiret[7]. Baron-Cohen kahtlustas, et süstematiseeriva fookusega inimesed valivadki paarilisteks samasugused ning saavad tõenäolisemalt autismiga lapsed. Seetõttu võivad mõned "nohikud" olla autismigeenide kandjad, kusjuures nemad ei ole tõsise autismiga, kuid kui nad abielluvad sarnase partneriga, siis lapsed saavad topeltannuse autismi geene ja jooni[7].
2001. aastal koostas ta "Autismispektri koefitsiendi" ("Autism Spectrum Quotient", AQ), mis on 50 küsimusega küsimustik, mis selgitab, kas täiskasvanul esinevad autismile omased sümptomid. Seda küsitlust on kasutatud väga paljudes uuringutes[8][9]
Baron-Coheni "meheliku aju" teooria on rohkelt kriitikat leidnud.[10][11][12]