Sten Esna | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Isikuandmed | |||||||
Kodakondsus | Eesti | ||||||
Sünniaeg | 24. august 1982 | ||||||
Sünnikoht | Pärnu | ||||||
Kasv | 187 cm | ||||||
Treenerikarjäär | |||||||
Juhendatav võistkond |
Viimsi/Tallinna Ülikool TalTech/Tradehouse (abi.) | ||||||
| |||||||
Klubiandmed | |||||||
Positsioon | libero | ||||||
Klubikarjäär | |||||||
2000–2003 | Pärnu VK | ||||||
2003–2006 | Selver Tallinn | ||||||
2006–2009 | Rennes Volley 35 | ||||||
2009–2010 | Narbonne Volley | ||||||
2010–2011 | TTÜ | ||||||
Koondisekarjäär | |||||||
2003–2011 | Eesti võrkpallikoondis | ||||||
Uuendatud seisuga: 27.12.2022 |
Sten Esna (sündinud 24. augustil 1982 Pärnus) on endine eesti võrkpallur ja praegune võrkpallitreener. Ta on mänginud Eesti võrkpallikoondises (2003–2011) ja nii Eesti kui ka Prantsuse meistriliigas liberona. 2018. aastast on ta Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskonna peatreener.
Esna kuulus Eesti võrkpallikoondisse aastatel 2003–2011 ning mängis 112 mängus.[1] Esimest korda oli ta koondise meeskonnas 2003. aasta kevadel kontrollmängudes Rootsi võrkpallikoondisega, kui põhiliberod Raigo Tatrik ja Karl Järvekülg eri põhjustel osaleda ei saanud.[2] Koondise eredam saavutus oli 2008. aastal EM-valiksarjas võit Poola võrkpallikoondise üle, millega võideti oma alagrupp ning tagati ajaloos esmakordselt pääs Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile (Poola võrkpallikoondis oli eelnevatel maailmameistrivõistlustel (2006) teine).[3] Esna on mänginud koondises Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril aastatel 2009 ja 2011 ning Euroopa liigas aastatel 2005 ja 2006.[4][5][6][7]
2007. aastal liitus koondisega Steni noorem vend Asko Esna, kellega aastaid võideldi koondise põhilibero koha eest. Suuresti sugulussidemete tõttu sai see duell ka meedialt kõrgendatud tähelepanu.[8][9]
Sten Esna alustas oma meistriliiga karjääri 2000/01 hooajal Eesti võrkpalliklubis ESS Pärnu võrkpalliklubis.[10] Hooaeg Eestis oli edukas ning klubi krooniti nii Eesti karikavõitjateks kui ka Eesti meistriteks.[11][12] Klubi osales ka Euroopa klubide karikasarjas, kus eelringist edasi ei jõutud.[13] Aste madalamas eurosarjas, CEV karikavõistlustel, võideti alagrupiturniir ning jõuti 16 parema sekka.[14] Esna üldiselt meeskonna põhikuuikusse ei kuulnud, kuid jätkas klubis ka järgneval hooajal.[15][16] Klubi osales samadel võistlustel ning saavutas ka samad tulemused: Euroopa klubide karikasarjas eelringist edasi ei saadud, CEV karikavõistlustel jõuti 16 parema sekka, võideti Eesti karika- ja meistrivõistlused.[17][18][19] Samuti võideti Tartus toimunud Premium Cup.[20] Sel hooajal oli meeskonna põhilibero Austris Stals, kuid uuel hooajal lepingut sõlmides oli eeldatavaks põhiliberoks juba Esna.[21] Hooajal 2002/03 osaleti Euroopa Top Teamsi karikasarjas, kus õnnestus võita enda alagrupp ning jõuti välja veerandfinaali.[22][23] Eesti karika- ja meistrivõistlused võideti taas kord.[24]
Hooajaks 2003/04 vahetas Esna Eesti siseselt klubi ning liitus Audentese võrkpallimeeskonnaga. Ühtegi medalit ei võidetud.[25] Esna jätkas klubis ka järgneval hooajal, kui võideti nii Eesti karikavõistlused kui ka Eesti meistrivõistlused.[26][27][28] Kolmandal hooajal (2005/06) saadi Eesti meistrivõistlustelt teine koht.[29]
Hooajaks 2006/07 sõlmis Esna esimese välislepingu, siirdudes Prantsusmaa meistriliiga klubisse Rennes i Etudiants Club Volley.[30] Ta kuulus meeskonna põhikoosseisu ning tegi isiklikus vaates hea hooaja; klubi lõpetas hooaja kohalikus liigas kümnenda kohaga.[31] Esna jätkas klubis ka järgneval hooajal, kui loodeti meistrivõistlustel esikuuikusse jõuda.[32] Hooaeg kulges hästi ning märtsis oldi ka liigatabelis juhtival postistioonil (4 kaotust, 15 võitu), kuid hooaja lõpus saadi viis järjestikust kaotust ning lõppkohaks jäi kuues.[33][34][35]
Esna jätkas Rennes Volleys ka hooajal 2008/09, kui klubiga liitus mitmeid Eesti koondislasi.[36] Hooaja eel liitus klubiga diagonaalründaja Kristjan Sikaste, kes ei läbinud enne meistrivõistluste algust Prantsusmaa arstlikku kontrolli ning oli sunnitud klubist lahkuma.[37][38] Sikaste asemel liitus klubiga diagonaalründaja Pavel Kružajev ning detsembris toodi meeskonda keskblokeerija Ardo Kreek.[39][40] Hooaja keskel liigutati Sten olude sunnil üheks mänguks ka nurgaründaja positsioonile.[41] Hooaja teises pooles Steni mänguaeg vähenes märgatavalt ning põhikoormust hakkas kandma peatreeneri poeg Jenia Grebennikov, kellest hiljem sai üks maailma hinnatumaid liberoid.[42][43] Klubi jõudis Prantsuse karikavõistlustel poolfinaali; Prantsuse meistriliiga lõpetati 11. kohaga.[44][45][46]
Hooajaks 2009/10 vahetas Sten Prantsusmaal klubi ning liitus Narbonne Volleyga.[47] Klubis oli mängijatel palju probleeme vigastustega ning Prantsuse meistriliiga lõpetati viimasel kohal, mis tähendas klubi langemist esiliigasse järgnevaks hooajaks.[48]
Hooajaks 2010/11 naasis Sten perekondlikel põhjustel Eestisse ning liitus TTÜ võrkpallimeeskonnaga.[49] Klubi osales Eesti karika- ja meistrivõistlustel ning Schenker liigas, kuid medalitele ei jõutud. Klubil ja Stenil oli kokkulepe ka järgmiseks hooajaks, kuid suvel teatatud lepingutingimuste muutumise järel uuele kokkuleppele ei jõutud.[50] Sten algavaks hooajaks sobivat pakkumist ei leidnud ning ta otsustas karjääri lõpetada.[51]
Algusaastatel oli Steni paariliseks rannavõrkpalliväljakutel Rivo Vesik.[15] 2001. aastal mängiti Eesti rannavolle karikasarja etappidel ning Eesti meistrivõistlustel teeniti kolmas koht (poolfinaalis jäid alistamatuks hilisemad meistrid Kristjan Kais ja Kaarel Kais).[52][53] 2002. aastal osales paar Euroopa meistrivõistluste etapil Türgis, kus lõppkohaks jäi kolmeteistkümnes.[54] Sarnaselt eelnenud suvele osaleti Eesti rannavolle karikasarja etappidel ning teeniti Eesti meistrivõistlustel taas kolmas koht (seekord tuli poolfinaalis tunnistada Argo Araku ja Jaanus Nõmmsalu paremust).[55]
2003. aastal vahetas Rivo paarilist ning Sten osales suvel uute paarilistega erinevatel võistlustel. Eesti meistrivõistlustel osales ta Argo Arakuga, kus tuli finaalis tunnistada Rivo Vesiku ja Kristjan Kaisi paremust. Kusjuures kolmandas (otsustavas) geimis juhiti 11:6 ja 14:12, kuid lõpuks kaotati kolmas geim 15:17 ja sellega finaal 1:2.[56] Jaanus Nõmmsaluga osaleti Euroopa U-23 meistrivõistlustel, kus lõppkohaks märgiti üheksas.[57]
Nõmmsaluga mängiti ka järgmise aasta suvel. Osaleti üliõpilaste MM-il Tais, kus jõuti põhiturniirile; kuue parema sekka pääseda ei õnnestunud.[58][59] Mängiti ka Eesti rannavolle karikasarja etappidel ja rahvusvahelise Koperis ProSeries sarja etappidel (võideti Sloveenias toimunud etapp).[60][61] Just viimases sarjas osalemise eest sai Sten koos paarilise Nõmmsalu ja veel kahe Eesti rannavõrkpallipaariga aastase rahvusvahelistel rannavõrkpalli võistlustel osalemise keelu kuna sarjal polnud rahvusvaheliste föderatsioonide luba (osalejaid ka hoiatati eelnevalt selle eest).[62]
2011. aastal oli Steni taas rannavolle väljakutel näha, paariliseks taas Rivo Vesik.[63] 2015. aastal osaleti Eesti meistrivõistlustel ning saadi teine koht (finaalis olid vastasteks Karl Jaani ja Rain Raud).[64] Paar osales 2018. aastal Pärnumaa rannavõrkpalli meistrivõistluste teisel etapil, mis õnnestus võita.[65] 2020. aastal osaleti koos Eesti rannavolle karikasarja etapil, kuid kvalifikatsiooniturniirilt edasi ei jõutud.[66]
Sten on olnud treener Selver Tallinna Spordikoolis alates 2016. aastast. Neidudega on teenitud vanusegrupi Eesti meistri- ja karikavõistlustel esikohti mitmel aastal.[67]
Hooajal 2018/19 alustas ta tööd peatreenerina Eesti meistriliigas mängivas Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskonnas. Esimestel hooaegadel medaleid ei tulnud, kuid hooajal 2021/22 saadi naiskonnale sponsor (uus nimi Tallinna Ülikool/Kikas) ning võeti osa ka Balti liigas kolme aastase vahe järel.[68][69] Balti liigas jäädi napilt medalilt välja, kuid tulid Eesti meistriks.[70]
Riikide meistrivõistlused
Rahvusvahelised karikavõistlused
Riikide karikavõistlused
Naiste Eesti meistrivõistlused
Tema vend on endine eesti võrkpallur Asko Esna.